Gonorröa

Gonorröa on muutunud Eestis üsna suureks probleemiks ja seda õige mitmel põhjusel:

Gonorröatekitajaks on mikroob nimega Neisseria gonorrhoeae.

Viimase 10-15 aasta jooksul on gonorröa kliiniline pilt Eestis muutunud: klassikalist ägedat gonorröad, mille tunnuseks on meestel mädaeritus kusitist ja naistel emakakaelast, tuleb igapäevases veneroloogilises praksises ette suhteliselt harva. Hoopis sagedamad on haigusjuhud, kui
gonorröa avaldub kroonilise alaägeda põletikuprotsessina, mis patsiendil vaevusi peaaegu ei põhjusta.

Meeste gonorröa avaldub enamasti kroonilise kusitipõletikuna, mille puhul patsiendi enda kaebused on suhteliselt tagasihoidlikud ja haigusnähud peaaegu puuduvad.

Naistel on gonorröa tüüpiliseks avaldumisviisiks kroonilise kuluga emakakaelapõletik, mis tihti annab end tunda alles siis, kui on juba ülenenud ning edasi kandunud emakamanustesse- munajuhadesse ja munasarjadesse.

Niisugune hiiliv kulg muudab selle haiguse palju ohtlikumaks kui varasematel aegadel. Et kaebused on ebamäärased ja kliiniline pilt tagasihoidlikult väljendunud, siis ei pruugi patsient enda nakatumisest üldse aru saada ning võib tahtmatult osutuda nakkusallikaks oma partneritele.

Ka on niisugust asümptomaatilist või alaägedalt kulgevat gonorröad tunduvalt raskem diagnoosida kui ägedalt kulgevat protsessi. Sageli on korduvalt vaja teha keerukaid laboratoorseid uuringuid, et jõuda haigustekitajate avastamiseni.

Ägeda, värske gonorröa ravi on suhteliselt kiire ja lihtne - piisab vastava antibiootikumi ühekordsest annusest. Kroonilise ja tüsistunud kuluga gonorröa nõuab pikemaid ravikuure. Tuleb arvestada, et gonorröa on muutunud tundetuks paljude antibiootikumide suhtes, seega on soovitav ravida vastavalt laboratoorselt määratud mikroobi tundlikkusele.

Autor:
Airi Põder, dermato-veneroloog
Tartu Ülikooli Kliinikumi Nahahaiguste kliinik

Vaata lisaks: