Avalehele
 

Suguelundite põletikega kaasuvad haigused

Sellesse haiguste rühma kuuluvad:

1. gonorröa (tripper)
2. klamüdioos
3. ureaplasmoos ja mükoplasmoos

Kõik need haigused võivad väljenduda suhteliselt sarnaselt:

meestel urineerimise sagenemine, kipitus-kihelustunne kusitis (eriti urineerimise ajal ja järgselt), suurenenud eritis kusitist
naistel kihelustunne tupes, suurenenud tupeeritus

Kõigile nendele haigustele on omane suhteliselt tagasihoidlik haiguspilt ja vähesed kaebused. Kuna vaevused võivad olla nii vähesel määral väljendunud, et inimene neid teinekord tähelegi ei pane, on võimalik, et haigustekitaja jääb pärast nakatumist avastamata. Niisugusel juhul kanduvad haigustekitajad aga urogenitaalorganite teistesse piirkondadesse ja olemegi jõudnud väga tõsise probleemini, mis need haigused ohtlikuks muudab - need on tüsistused.

Meestel võivad haigustekitajad levida munanditesse ja eesnäärmesse, põhjustades põletikku.

Eestis on meestel suureks probleemiks eesnäärmepõletikud, mis võivad tüsistuda ka lastetuse ja potentsi kadumisega. On üpris tõenäoline, et sageli võib eesnäärmepõletiku põhjuseks olla väljaravimata jäänud suguhaigus.

Naistel väljenduvad tüsistused munajuha ja munasarja põletikes, väikese vaagna põletikes ja Bartholini näärme põletikus. Üks väljaravimata sugulisel teel leviva põletiku tüsistusi võib olla ka naiste sigimatus.

Eestis seostatakse naiste sigimatust enamasti klamüdioosiga. Viimastel aastatel avaldatud uuringute põhjal võib aga väita, et ureaplasmoosi ja mükoplasmoosi osa pole naiste viljatuse põhjusena võrreldes klamüdioosiga sugugi väiksem.

Kui gonorröa ja klamüdioos näitavad maailma erinevais paigus vähenemistendentsi, siis mükoplasmainfektsioonide osa suguliselt edasikantavate haiguste hulgas pidevalt suureneb. Kahjuks puuduvad praeguseni usaldusväärsed andmed veneroloogiliste haiguste struktuuri kohta Eestis. Toetudes aga oma igapäevase praksise kogemustele, julgeme väita, et Eestis on see tendents sama. Põhjus, miks mükoplasma- infektsioone tundub vähem olevat, on see, et enamik arste neid laboratoorselt ei uuri ning seega ka ei diagnoosi. Ühevõrra ohtlikud ja raskeid tüsistusi tekitavad on aga nii klamüdioos kui ka mükoplasmainfektsioonid.

Autor:
Airi Põder, dermato-veneroloog
Tartu Ülikooli Kliinikumi Nahahaiguste kliinik

STD

Teenused
Dr. Airi Põder - Erakliinik STD&J
 
Genitaalpiirkonna hooldus