Avalehele
 

Genitaalherpes

Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Enamiku genitaalherpese juhte on põhjustanud Herpes Simplex Virus tüüp 2 (HSV-2). Uuringud näitavad, et umbes 80 % nendest inimestest, kelle veres HSV-2 on positiivne, pole sellest ise vähemalgi määral teadlikud. Ja seda lihtsal põhjusel - genitaalherpes pole neil elu jooksul kordagi avaldunud.

Seega - pärast nakatumist HSV-2 viirusega on tõenäosus, et see haigus teil elu jooksul kordagi ei avaldu, 1:5. Kui aga genitaalherpes on kord juba avaldunud, kipub see teatud aja möödudes korduma. Kuid ka niisugusel korral pole meeleheiteks põhjust, sest genitaalherpes pole eluohtlik ja õige ravi korral paraneb üsna kiiresti.

GENITAALHERPESE KULG

Kui on toimunud nakatumine genitaalherpesesse, on kolm erinevat võimalust haiguse arenguks.

Primaarne haigushoog - genitaalherpes avaldub ühekordselt esmase haigushoona.

Retsidiveeruv kulg - genitaalherpes hakkab erineva ajavahemiku järel korduma.

Asümptomaatiline kulg - genitaalherpes ei avaldu elu jooksul kordagi, kuigi on nakatutud ja viirus on veres olemas.

GENITAALHERPESE TUNNUSED

Genitaalherpese tekkele tavaliselt eelnevad nähud:

sügelus ja ärritustunne suguelundite piirkonnas
palavik
valud lihastes
lümfisõlmede suurenemine

Kõik eelpoolloetletud nähud esinevad harva korraga. Tavaliselt annab genitaalherpese tekkest märku kas üksainus või siis mõni sümptom.

Esmase genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud, mille pinnale moodustuvad mõne aja möödudes erineva suuruse ning kujuga villid. Varem tekkinud villid haavanduvad, uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on tavaliselt äärmiselt
valulik.

On võimalik, et naistel on villikestest ja haavanditest haaratud nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael.

Genitaalherpes naisel

Meestel võivad villid ning haavandid paikneda mitte üksnes suguelundi peal, vaid ka kusetoru sees.

Genitaalherpes mehel

Tavaliselt kaasneb valulike limaskesta- ja nahanähtudega ka üldine nõrkus, palavik, lihasvalu ning valulikkus urineerimisel.

Genitaalherpese esmase haigushoo raskus ja kestus on isikuti erinevad. Ravimata jätmisel võib esmane genitaalherpes olla raske kuluga ja kesta kuni 3 nädalat.

Retsidiveeruva genitaalherpese puhul on haigusnähud üldjuhul samad, aga tavaliselt tunduvalt vähemal määral väljendunud kui esmase haigushoo korral. Samuti on sellisel juhul genitaalherpese kestus lühem. Sümptomite iseloom võib olla vägagi varieeruv.

Patsiendid, kellel genitaalherpese haigushood korduvad, tunnevad läheneva haiguse ägenemise ära nn. hoiatavate sümptomite järgi, milleks on tavaliselt sügelemine, pakitsus või kõrvetustunne haiguskolde piirkonnas mõni tund kuni ööpäev enne haigusnähtude ilmnemist.

GENITAALHERPESE RAVI

Kuigi Eestis on võimalik kasutada kõige kaasaegsemaid viirusevastaseid vahendeid, mida inimkond tunneb, pole genitaalherpest võimalik lõplikult välja ravida. Kellel see viirus kord juba veres on, sellel jääb see püsima elu lõpuni. Küll aga lühendavad tõhusad viirusevastased ravimid tunduvalt
haigushoo pikkust ja vähendavad selle raskusastet.

Eriti oluline on esmase genitaalherpese korrektne ravi, kuna õigel ajal alustatud ravi genitaalherpese esmahoo korral mitte ainult ei lühenda haiguse kulgu, vaid võib järgmise haigushoo tekke määramata ajaks edasi lükata.

Korduva genitaalherpese raviks on kaks võimalust:

1. Episoodiline ravi
Episoodilise ravi korral alustatakse viirusevastase raviga iga järjekordse haigushoo ägenemise ajal. Ravi peab algama võimalikult kiiresti, s.t. kohe, kui uus haigushoog endast märku annab. On võimalik, et õigel ajal alustatud ravi eelnähtude esinemise ajal hoiab üldse ära järgneva haigushoo tekke.

2. Supressiivne ravi
Supressiivne ravi tähendab viirusevastase ravimi igapäevast tarvitamist pikema aja vältel (isegi kuni aasta). Supressiivne ravi on näidustatud siis, kui haigushood esinevad sageli ja on raske kuluga, kui haigushoogude esinemissagedus ja raskusaste pidevalt tõuseb.

Seega on palju võimalusi mitte ainult vähendada haigushoogude raskust ja kestust, vaid ka nende esinemist tunduvalt harvemaks muuta, võimaldades suures osas säilitada patsiendile talle harjumuspärane elukvaliteet.

Autor:
Airi Põder, dermato-veneroloog
Tartu Ülikooli Kliinikumi Nahahaiguste kliinik

STD

Vaata lisaks:

Genitaalherpes (American Social Health Association)
International Herpes Alliance

Teenused
Dr. Airi Põder - Erakliinik STD&J