Avalehele
 

Süüfilis

Süüfilise puhul eristatakse omandatud süüfilist, siseelundite, närvisüsteemi ja kaasasündinud süüfilist.

OMANDATUD SÜÜFILIS JAOTUB OMAKORDA KOLME STAADIUMI:

Esmane süüfilis väljendub haavandi või haavandite tekkes nakatumiskohale (tavaliselt suguelundile, aga viimasel ajal üha sagedamini huultele, kurgukaartele, päraku ümber) ja lümfisõlmede suurenemises. Süüfilise puhul on oluline iseärasus, et tekkinud haavand on täiesti valutu ning kõva. Haavand tekib tavaliselt 3 nädalat pärast nakatumist ja kaob mõne aja möödudes iseenesest, jättes enamasti mõneks ajaks järele jälje. Esmane süüfilis kestab üks kuni viis nädalat.

Teisene süüfilis avaldub kõige sagedamini nahalööbena kehatüvel, aga ka peopesades ja jalataldadel. Ja jällegi on süfiliitilise lööbe eripäraks asjaolu, et see ei sügele absoluutselt. Siin peitubki selle haiguse ohtlikkus - kui kerge on jätta tähelepanuta valutut haavandit või mittesügelevat löövet nahal. Nahalöövegi võib haavandi kombel iseenesest taandareneda, jättes nakatunud mehe või naise teadmatusse tõsisest haigusest, mida ta tegelikult põeb. Teisesele süüfilisele on iseloomulik ka lümfisõlmede suurenemine, eelkõige kubeme piirkonnas, küünraaugus, kaenlaaugus, kaelal ja kuklapiirkonnas. Üldnähtudena võib esineda halba enesetunnet,
palavikku ja peavalu. Teisene süüfilis kestab mitu kuud, isegi kuni pool aastat.

Varjatud süüfilis võib kesta aastaid ja tema iseloomulikuks tunnuseks on asjaolu, et igasugused välised haigustunnused puuduvad. Muutused esinevad ainult veres. Varjatud süüfilise põdeja võib olla ohtlik oma partneri(te)le.

Kolmandane süüfilis tekib harilikult aastaid pärast nakatumist ja sellistel patsientidel, kes on süüfilise varastes staadiumides ravita jäänud. Kolmandasele süüfilisele on omased koekärbuse kolded nahal ja luukärbus (võib tekkida näiteks sadulakujuline nina). Võimalikud on muutused siseelundites, närvisüsteemis, südame-veresoonkonnas (aordiklapipuudulikkus, aneurüsmid).

SÜÜFILIS EESTIS

Viimastel aastatel on Eestis süüfilise esinemissagedus mitukümmend korda kasvanud. 1997. a. diagnoositi üle pikkade aastate jälle ka kolmandase süüfilise juht. Viimastel aastatel on mitmel imikul diagnoositud kaasasündinud süüfilist. Sellest tulenevalt - oht nakatuda süüfilisse on Eestis praegu mitukümmend korda suurem kui 10 aastat tagasi. Ettevaatust!

SÜÜFILISE RAVI

Nõukogude ajal kaasnes süüfilisse nakatumisega ka kindel haiglaravi, mis oli tingitud eelkõige tol ajal kasutada olnud ravimite valikust. Kasutati ravimeid, mida tuli iga kolme tunni järel patsiendile süstida. Nüüdseks on need ajad loodetavasti lõplikult möödas, Eesti ravimiturul on küllaldaselt kvaliteetseid ravimeid nii süstimiseks kui suu kaudu manustamiseks ja süüfilise haiglaravi pole kellelegi enam kohustuslik.

Autor:
Airi Põder, dermato-veneroloog
Tartu Ülikooli Kliinikumi Nahahaiguste kliinik

STD

Vaata lisaks:

Süüfilis (American Social Health Association)