Avalehele
 

Kõõm

Kõõm on tuttav probleem paljudele inimestele. Liigse hulga surnud naharakkude irdumine põhjustab peanaha sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. Õnneks ei ole haigus nakkav, kuid ta võib olla üpris püsiva iseloomuga.

Vaata fotot

Kõõm hakkab üldjuhul tekima puberteedieas, saavutades maksimaalse väljenduse tavaliselt 40.-ndates aastates. Haigus on ebatavaline vanematel inimestel, kuigi mõnikord võib seisund püsida eluaegselt.

Probleemi esineb veidi rohkem meestel kui naistel, mis võib olla seletatav meessuguhormoonide tugevama mõjuga ja meeste suuremate rasunäärmetega.

Kõõma tekkepõhjused

Enamasti on kõõm tingitud geneetilise fooniga haigusest – seborroilisest dermatiidist, olles selle kergemaks vormiks.

Kõõma tekkes on süüdistatud nii kuiva kui rasust nahka, pea pesemist liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist jm. Kuigi mõned neist faktoreist võivad soodustada peanaha ketendust, peetakse nii kõõma kui seborroilise nahapõletiku tõenäoliseks põhjuseks pärmseent Malassezia furfur. Seen kuulub normaalse naha mikrofloora hulka ja enamasti probleeme ei põhjusta.

Mõnedel inimestel hakkab pärmseen jõudsalt paljunema, põhjustades naha ärritust ja rakkude kiirenenud paljunemist, mis väljendub naha punetuse ja/või ketendusena. Täpsed põhjused, mis kutsuvad esile pärmseente paljunemist ja kõõma ägenemist, on teadmata, kuid võimalikud faktorid on:

suurenenud rasu eritus
hormonaalsed kõikumised
stress
liiga harv juuste pesemine
aastaaegade muutused
haigestumine
neuroloogilised haigused, nagu Parkinsoni tõbi
immuunsuse langus (AIDS)
ülitundlikkus malassezia pärmseene suhtes
pärilikkus

Millest tuleb kõõma eristada?

Liigset peanaha ketendust võivad põhjustada ka muud seisundid:

Kuiv nahk. Nahakuivus on sage ja eriti väljendunud probleem talvel, kui ilmad on külmad ja ruumid üleköetud. Sel puhul tekiv ketendus on tavaliselt väiksemahelbeline ja vähem rasusem kui klassikalise kõõma korral.

Psoriaas. Psoriaas võib olla väga sarnane seborroilise dermatiidiga. Psoriaasi ketendus on tavaliselt kerge hõbedase läikega, paksem ja püsivama iseloomuga, punetus on intensiivsem. Raskel juhul võivad kaasuda lõhed, veritsus ja valulikkus. Psoriaasilööve võib ulatuda otsmikule ja kaelale, samuti võib tüüpiliselt esineda koldeid põlvedel, küünarnukkidel ja kehatüvel.

“Titekõõm” on tavaline probleem imikutel. Pealael tekivad ketendus ja koorikud võivad olla häirivad, kuid üldjuhul seisund taandub ise 1.eluaastaks.

Peaseen on väga nakkav seeninfektsioon, mis esineb peamiselt alla 10 a. lastel. Haigus algab punase laigukesena, mis hakkab ketendama ja ringikujuliselt levima. Koldes võib täheldada juuste murdumist ja väljakukkumist mõne mm kõrguselt.

Kontaktdermatiit. Mõnikord võib tundlikkus teatud juustehooldustoodetele või juustevärvidele põhjustada peanaha punetust, sügelust ja ketendust.

Kõõma ravi

Kõõma on võimalik edukalt kontrolli all hoida, kuid kahjuks mitte välja ravida. Kergetel juhtudel piisab vaid igapäevasest pea pesemisest, mis vähendab naha rasusust ja ketendust. Tugevamat ketendust kontrollivad sageli meditsiinilised, spetsiifiliste toimeainetega šampoonid, millest enamus on saadaval käsimüügis. Mõnikord on aga vajalikud ka retseptiravimid, mida kirjutab dermatoloog.

Ravi tuleb alustada võimalikult varakult ja korrata haigustunnuste taastekkel.

Kroonilistel juhtudel võib olla vajalik pidev ravišampoonide ja käsimüügiravimite kasutamine, et vähendada vajadust steroidlahuste järgi. Siiski, alati võib proovida haigustunnuste kadumisel ravi lõpetada ja jälgida seisundi edasist kulgu.

Kõõmavastased šampoonid

Kõõmavastaseid šampoone on mitmeid. Sobivaima šampooni leidmiseks tuleb neid lihtsalt katsetada. Samuti on tõhusam kasutada erinevaid šampoone vaheldumisi, roteerivalt.

Proovige esmalt ühte šampooni igapäevaselt, kuni saate kõõma kontrolli alla, seejärel jätkake pea pesemist 2-3 korda nädalas 1-2 kuu jooksul ning edasi vastavalt vajadusele. Hoidke šampooni peas vähemalt 5 minutit enne maha loputamist. Pesemise järgselt võib kasutada palsamit. Ravi mõju vähenemisel vahetage šampooni.

Šampoone võib kasutada ka kolletele kehal ja habeme piirkonnas, kuid nad võivad ärritada nahka voltides ja näol.

Juhul, kui peale mõnenädalast (4-6 näd) šampoonide kasutamist tulemusi ei ole või kui peanahk muutub põletikuliseks, tuleb pöörduda arsti poole, kes kirjutab välja tugevamad ravimid.

Kõõmašampoonid sisaldavad järgmisi aktiivaineid:

Tsinkpüritioon. Tsink on antibakteriaalse ja seenevastase toimega, aidates maha suruda pärmseente paljunemist ja kaasuvat ketendust.

Kivisöe tõrv (retsepti alusel Fongitar, Polytar, käsimüügis Neutrogena T/gel). Tõrv aitab aeglustada naharakkude paljunemist, mistõttu teda kasutatakse nii kõõma, seborroilise nahapõletiku kui psoriaasi korral. Tuleb arvestada, et tõrv võib anda heledatele juustele oranžika varjundi ja tõsta naha tundlikkust päikesele.

Salitsüülhape ja glükoolhape. Salitsüülhape aitab eemaldada ketendust, kuid võib jätta pesemise järgselt naha kuivaks. Kuivuse vältimiseks tuleb kindlasti kasutada palsamit.

Seleeniumsulfiid. Seleenium võib vähendada rakkude paljunemist, kuid pärssida ka pärmseente (malassezia) hulka. Kuna aine võib mõjustada blondide, hallide või keemiliselt värvitud juuste värvust, tuleb šampoon väga korralikult maha loputada.

Ketokonazool (Nizoral, Altis). Ketokonazool omab tugevaimat seenevastast toimet ja võib aidata ka siis, kui teiste šampoonidega ravi ebaõnnestub.

Teepuuõli. Teepuuõlil on antiseptilised, antibakteriaalsed ja seenevastased omadused, mistõttu teda lisatakse mitmetesse šampoonidesse. Väga harva võib õlile tekida allergiline reaktsioon.

Muud ravivahendid

Käsimüügipreparaatidest kasutatakse kõõma raviks ka lahuseid või õlisid, mis sisaldavad kooriva toimega aineid, nagu glükoolhapet või salitsüülhapet (Kerasal), kuid ka väävlit, tsinkpüritiooni või muid aktiivaineid. Neid kombineeritakse sagedamini kõõmavastaste šampoonide või steroidsete pealahustega.

Steroidsed pealahused (Elocon, Elosalic, Diprosalic, Alpicort) kirjutab retseptiga välja dermatoloog, kui šampoonid ja muud preparaadid ei ole aidanud või kui peanahal kaasub punetus. Steroidid vähendavad väga efektiivselt põletikku ja ketendust, kuid kuna nad võivad ärajätmisel kiirendada kõõma taasteket ja omavad ka teatud kõrvaltoimeid, on näidustatud vaid lühikesed ravikuurid (mõni päev kuni nädal). Tavaliselt kantakse peanahale 5-8 tilka 1-2x/p ning paralleelselt kasutatakse ka kõõmavastaseid šampoone või teisi ravivahendeid.

Ravi toetavad meetmed

Vähendage stressi. See võib aidata vältida kõõma ägenemist.

Vähendage juustegeelide, -vahade, -vahtude jt. kasutamist, mis võivad juuksed ja peanaha rasusemaks muuta

Vältige juuste kuivatamist fööniga, mis võib peanahka liigselt kuivatada

Toituge tervislikult. Sööge piisvalt värsket puu –ja juurvilja ning täisteratooteid. Vähendage menüüs maiustusi ja pärmi sisaldavaid toitaineid, nagu leib, küpsetised, juust, õlu, vein ja alkohoolsed joogid, mis võivad soodustada pärmseene paljunemist.

Vitamiinid ja toidulisandid. Jälgige, et saaksite piisavalt naha ja juuste jaoks vajalikku B-vitamiini, mille allikateks on täisteratooted, munakollased, sojaoad, banaanid, avokaadod, pähklid, seemned, spinat, toored nisuidud. Apteekides on saadaval ka B-vitamiini asendajad. Oluline toidulisand on mineraal tsink, mis reguleerib rasunäärmete aktiivsust ja immuunsüsteemi. Tsinki leidub munakollastes, kalas (eriti sardiinides), lihas, sojaubades, täisteratoodetes, päevalilleseemnetes. Tarbige piisavalt omega-3 rasvhappeid, mida leidub värskes kalas (eriti lõhes, mõõkkalas, makras ja heeringas), sojaubades, linaseemneõlis. Apteekidest võib leida kala ja –juurviljaõlide asendajaid. Dieedis on olulised ka floor ja seleenium.

Võtke vähesel määral ja lühiaegselt päikest, mis vähendab naharakkude paljunemist. Kasutage kindlasti päikseblokaatorit näole ja kehale.

Kõõmavastased tooted