Avalehele
 

Epikutaantestid

Epikutaantestid ehk lapitestid on allergilise kontaktdermatiidi diagnoosimise kõige tähtsam meetod kliinilises praktikas.

Testi käigus kinnitatakse nahale plaastri abil spetsiifiline allergeen, mis põhjustab sensibiliseerunutel (allergiliseks muutunutel) kontakti kohal põletikureaktsiooni. Epikutaantesti eelis seisneb seega asjaolus, et selle abil on illustratiivselt võimalik tõestada konkreetse allergeeni mõju ja selle tulemus on reprodutseeritav. Põletikureaktsioon nahale tekib vaid sensibiliseerunutel, sest testimisel kasutatakse suhteliselt väikeseid allergeeni koguseid ja kontsentratsioone, mis reeglina ei põhjusta nahaärritust.

Plaastrid allergeenidega kinnitatakse patsientide seljale 48 tunniks. Tulemusi hinnatakse esimest korda 30 minutit pärast plaastrite eemaldamist ning uuesti 1–2, aga vajadusel ka kuni 5 päeva möödumise järel. Tulemus loetakse positiivseks, kui allergeeniga kontakti kohas on punetus ja turse, tugevalt positiivseks, kui punetus esineb koos paapulite (kühmukeste) ja/või villikestega ning väga tugevalt positiivseks, kui laialdase punetuse foonil tekib vill või marrastus. Kambri suurusele ja kujule vastavat punetust, kus puudub infiltraat (naha tihenemine), hinnatakse lihtsalt ärritusreaktsiooniks.
Testimist alustatakse Euroopa Standardseeriaga, mis koosneb enamlevinud allergeenidest. Välja on töötatud ka elukutsetele vastavad allergeenide seeriad (nt. stomatoloogiline seeria).

I foto: epikutaantestide pealepanemine
II foto: 2 positiivset vastust

epikutaantestid epikutaantestid1

Patsiendilt haiguse kohta põhjaliku info kogumine on väga oluline, sest testimisel positiivse tulemuse andnud allergeen peab olema seoses nahapõletiku tekkega, mille tõttu patsiendil viiakse läbi epikutaantestid. Positiivne testitulemus ilma viiteta anamneesile näitab, et patsient on allergeeniga elu jooksul kokku puutunud ja sellele ka sensibiliseerunud. Anamnees peab selgitama seoseid konkreetse allergeeni ja kontaktdermatiidi vahel.

Epikutaanteste kasutatakse ka allergilise kontaktdermatiidi eristamiseks ärritusdermatiidist ravile halvasti alluvate nahapõletike korral, eriti käte ning käte ja jalgade dermatiitide puhul, aga ka paisdermatiidi, atoopilise dermatiidi ja nummulaarse dermatiidi korral sekundaarsete allergeenide välja selgitamiseks.
Teatud juhtudel võib nahahaiguse püsimise ja halbade ravitulemuste põhjus olla nahal kasutatavas paikses ravimis, mille mõne komponendi suhtes on patsient sensibiliseerunud.

Epikutaantestide riskid patsiendile

Epikutaanteste peetakse õigustatult ohutuks meetodiks, kuigi testimise käigus puutub patsient kokku mitmete väga võimsate allergeenidega. Seetõttu on oluline kaaluda poolt ja vastu argumente igal konkreetsel juhul. Eelistatult tehakse teste lööbevabal perioodil, sest testimise käigus võib olemasolev lööve ägeneda.

Allergilise kontaktdermatiidi esinemist lastel peeti aastakümneid tavatuks. Siiski näitavad publitseeritud uuringud, et lastel esineb samuti sensibiliseerumist niklile, näiteks seoses kõrvalesta aukude tegemisega. Enamlevinud allergeenid lastel on lõhnaained, ravimid, kummitooted, kroom, kleepplaastri komponendid.

Kokkuvõte

Epikutaantestid on välja töötatud selleks, et kindlaks teha hilist tüüpi hüpersensitiivsus ühele või mitmele allergeenile.
Epikutaantestide abil on võimalik demonstreerida, et patsient on eksponeeritud allergeeni(de)le.
Epikutaantestidega on võimalik tõestada, et hüpersensitiivsus ja eksponeeritus allergeenile on uurimise all oleva nahapõletiku põhjus.

Autor:
Maigi Eisen
Dermatoveneroloog

Vaata lisaks:

Kontaktdermatiit
käteekseem
düshidrootiline ekseem