Avalehele
 

Kontaktdermatiit

Kontaktdermatiidi põhjused ja kujunemine
Kuidas näeb välja kontaktdermatiit
Millised on naha ärritid
Millised on allergiat tekitavad ained
Sagedasemad kontaktallergeenid Eestis
Kontaktdermatiidi diagnoosimine
Kontaktdermatiidi ravi

Kontaktdermatiit (KD) on välistest teguritest põhjustatud nahapõletik, mis tekib ärritava või sensibiliseeriva (allergiat tekitava) aine sattumisel nahale. Vastavalt eristatakse kas lihtsat või allergilist kontaktdermatiiti. Probleem esineb 2 - 11 % Euroopa rahvastikust.

Kontaktdermatiidi põhjused ja kujunemine

70%-l patsientidel on nahapõletiku põhjuseks ärritajad ja 30%-l allergeenid (vt.hiljem).

Lihtne KD tekib kas pärast vahetut kokkupuudet tugeva ärritajaga või pärast pikka aega kestnud kontakti nõrgatoimelise ärritajaga. Ärriti kahjustab nahka otseselt.
Lihtne KD on enam levinud nn. “märja töö” tegijatel, kes tööprotsessi tõttu peavad sageli pesema käsi või kasutama puhastusvahendeid. Probleem võib tekkida aga kõikidel inimestel, kes piisavalt pikka aega ärritavate ainetega kokku puutuvad. Eriti vastuvõtlikud on atoopilise nahapõletikuga patsiendid. Enamus käteekseemi juhtusid on samuti tingitud kontaktist ärritavate ainetega.

Allergilise kontaktdermatiidi kujunemine võtab aega. Erinevalt lihtsast KD-st, ei teki reaktsiooni peale esmakordset kokkupuudet ainega; vajalik on organismis allergilise reaktsiooni esilekutsumine, milleks tavaliselt kulub umbes 10 päeva. Sageli on inimene allergeeniga kontaktis olnud aastaid enne lööbe teket. Lööbe tekitamiseks piisab ka väiksest aine kogusest.

Kuidas näeb välja kontaktdermatiit

Nii lihtne kui allergiline kontaktdermatiit on väljanägemiselt suhteliselt sarnaned. Mõlemad piirduvad kontakti kohaga, kuid allergilise KD korral võib lööve sealt ka väljuda. Haigus võib kulgeda ägedalt, alaägedalt või krooniliselt, sõltudes põhjusliku aine tugevusest, kontaktiajast ja organismi reaktsioonist.

Ägedat nahapõletikku iseloomustavad turse, punetus, paapulid (kühmukesed) ja villikesed. Villikeste lõhkemise järel väljub sealt koevedelik, tekivad erosioonid (marrastused) ja järgnevalt ketendus.

Äge allergiline kontaktdermatiit kõrval
äge nahapõletik
Äge lihtne kontaktdermatiit käel (ketendavas staadiumis)
äge nahapõletik1
Äge kontaktdermatiit kätel
Äge kontaktdermatiit jalal

Alaägeda dermatiidi korral on nahal punetus, mõõdukas infiltratsioon (tihenemine), paapulid, ketendus ja üksikud villikesed.

Kroonilisele dermatiidile on iseloomulikud naha kuivus, ketendus ja valulikud lõhed. Seda esineb kõige sagedamini labakätel.

Krooniline käteekseem
krooniline käteekseem krooniline käteekseem1
Krooniline käteekseem
Krooniline käteekseem
Kontaktdermatiit kõrval (niklist)

Millised ained ärritavad nahka

Ärritajad on tavaliselt keemilised ained, mis nahaga kokkupuute järgselt on võimelised kahjustama nahka ja põhjustama lihtsat kontaktdermatiiti. Nahka ärritavad ained jaotatakse nõrkadeks ja tugevateks.

Sagedasemad nõrgad ärritajad on:

puhastus- ja pesemisvahendid, seebid
vesi
tolm ja mustus
õlid ning orgaanilised lahustid

Tugevad ärritid on alused ja happed.
Nahka võib ärritada ka hõõrdumine.

Millised on sensibiliseerivad (allergiat tekitavad) ained

Sensibiliseerivad ained ehk kontaktallergeenid on kemikaalid, mis nahaga (harva sisemiste faktorite või toidu kaudu) kokkupuutumise järgselt on võimelised esile kutsuma allergilist reaktsiooni nahal. Tänapäeval on teada rohkem kui 3500 keemilist ühendit, mis võivad põhjustada allergilist kontaktdermatiiti.

Olmes kasutatavad tooted sisaldavad tavaliselt madala allergilise potentsiaaliga keemilisi ühendeid ja risk sensibiliseerumiseks on suhteliselt madal. Allergia tekimine sõltub keemilise aine omadustest, sellega kokkupuute sagedusest ning patsiendi individuaalsest vastuvõtlikkusest.

Sagedasemad kontaktallergeenid Eestis

Nikkel (sensibiliseerunud 10–15% naisi ja 1% mehi) – esineb metallehetes, juveelitoodetes ja rõivalisandites, kust vabaneb higi toimel
Formaldehüüd - laialtlevinud allergeen tööstuses, olmes ja meditsiinis. Teda leidub kangastes ja paljudes desinfitseerimisvahendites. Formaldehüüdi vabastavad mõned säilitusained (kvaternium-15, imidasolidinüüluurea, DMDM hüdantoiin, heksametüleentetraamiin jt.), mis kuuluvad šampoonide, kreemide, seepide ja paljude teiste kosmeetikavahendite koostisesse. Konservandid on metallisoolade ja lõhnaainete kõrval olulised potentsiaalsed allergeenid.
Lõhnaainete segu - paljudes parfüümides, kosmeetikavahendites, toiduainetes ning puhatus- ja pesuvahendites. Lõhnaained on kosmeetikavahenditest tingitud kontaktdermatiidi põhjus pooltel juhtudel.

Kontaktdermatiidi diagnoosimine

Nahalööbe järgi on raske eristada lihtsat dermatiiti allergilisest või teha kindlaks nahapõletikku vallandanud faktorit.
Mõnikord oskab patsient ise reaktsiooni kindla ainega seostada. Näiteks kontaktallergiline lööve laheneb tavaliselt täielikult (kuid mitte alati), kui patsiendi nahk ei puutu enam kokku allergeeniga, kuid tekib uuesti ka minimaalse ainega kokkupuute tagajärjel.
Sagedamini on diagnoosimiseks vajalik nahatestide (epikutaan -ehk lapitestide) läbiviimine, mis võimaldab kontaktallergeene välja selgitada. Allergeeni leidmine ei ole vaid diagnostilise väärtusega, vaid omab tähtsat osa ka haiguse ennetamisel ja ravil.

Kontaktdermatiidi ravi

Äge kontaktdermatiit allub ravile hästi ning tavaliselt probleeme ei põhjusta. Kroonilise põletiku ravi on keerulisem. Sageli võib kaasuda rohkelt individuaalseid probleeme nagu näiteks elukutse vahetus. Erakordselt halvasti ravile alluva dermatiidi korral tuleb kindlasti välistada teised võimalikud diagnoosid.

Kontaktdermatiidi peamised ravivahendid on:

baaskreemid
paiksed või suukaudsed antibiootikumid kaasuva infektsiooni korral
suukaudsed steroidid (tavaliselt vaid rasketel juhtudel ja lühikeste kuuridena)
Azathioprine, cyclosporin või teised immuunsuppressiivsed vahendid (rasketel, steroidresistentsetel juhtudel)

Lihtsast kontaktdermatiidist hoidumise nõuanded:

kasutage kindlat pesuvahendit ja lahjendage seda ettenähtud kangusele
kasutage “märga tööd” tehes kummikindaid koos puuvillakinnastega
kuiva töö juures pole kindad vajalikud
hoiduge mittevajalikust kätepesust
võimalusel vältige sõrmuste, kella, käevõrude kandmist
kreemitage regulaarselt nahka

Allergilisest kontaktdermatiidist hoidumise nõuanded:

määrake epikutaantestide abil, kas ja millisele ainele olete allergiline
püüdke välja selgitada võimalikud kontaktallergeeni sisaldavad ained või esemed teie ümbruskonnas ja kui vähegi võimalik, siis vältige neid.
arvestage, et paljudel kemikaalidel on erinevad nimetused ning sagedased on ristreaktsioonid erinevate nimedega, kuid sarnaste kemikaalide vahel.

Autor: Maigi Eisen

Vaata lisaks:

· Kontaktdermatiit (Inglismaa Wales`i kolledži dermatoloogia-alane lehekülg)
· Kontaktdermatiit (European Society of Contact Dermatitis)
· Kutsealased haigused (Occupational Dermatology Research and Education Centre)

Tooted ärritunud ja põletikulisele nahale