Avalehele
 

Laiguline juustekadu

Laiguline juuksekadu (alopecia areata) on haigus, mis tekib umbes 0,1-0,2 %, tõenäoliselt geneetilise eelsoodumusega inimestel. Seisundi esinemissagedus on suurim 15-29 a.isikute ja rohkem naiste hulgas. Sageli avastab probleemi juuksur, kuna puuduvad kaebused ja juusteta laigud jäävad tihti varjatuks.

Haiguse põhjused

Täpne põhjus on teadmata. Arvatakse, et haiguse tekkes osalevad immuunsüsteemi rakud, mis püüavad hävitada juuksekarvu, pidades neid ekslikult võõraks allergeeniks või “märklauaks”.

Haiguspilt

Tavaliselt tekib aeg-ajalt 1 või mitu ümarat, juustevaba laiku, mis võivad omavahel laatuda. Mõnikord võib näha karvadeta laike ka habeme ja kulmude piirkonnas.Kuni 5% juhtudel võivad karvad kaduda kogu pealt ja 1% kogu kehalt.

laiguline juustekadu

Laiguline juustekadu pealael

Laiguline juustekadu habeme piirkonnas

Juuste kadu üle kogu pea

Karvade kadu kubeme piirkonnas

Nahk laikude piirkonnas on normaalne või harva kergelt roosakas. Koldes võib, aga ei pruugi näha küsimärgi kujulisi (peanaha poolsest otsast ahenenud) karvu.

Kui laigu servast tõmmates eraldub karvu, viitab see aktiivsele haigusele ja edasisele karvade kaole.

Sõrmeküüntel, tavaliselt raske haigusvormi korral, võib kaasuvalt leida muutusi, nagu lohukesed, vaod, küüneplaadi õhenemine

Muutused küüntel

Haiguse kulg

Probleem taandub sageli spontaanselt 1 aasta jooksul, kerge vormi korral (alla 50% haaratust) isegi mõne kuuga. Halvemini laheneb ulatuslik (üle 50% haaratust) haigus, eriti lastel ja atoopilise fooniga isikutel. Tagasikasvavad karvad võivad esialgu olla hallikad või valged, kuid aja jooksul üldiselt esialgne toon taastub. Karvadeta laikude taasteke on tavaline.

Kaasuvalt on laigulise juuksekaoga patsientidel leitud atoopilist dermatiiti 9-26%, valgete laikude haigust (vitiliigo) 1.8-3%, kilpnäärme haigust 0.85%, ärevushäireid, depressiooni ja muid psüühilisi häireid 17-22% inimestel.

Haiguse diagnoosimine

Diagnoos pannakse tavaliselt lähtuvalt haigustunnustest. Harva on vajalik nahatüki võtmine.

Millest tuleb laigulist juuksekadu eristada

Meestüüpi juustekadu
Süüfilis
Krooniline juuste puhkefaas (Telogen effluvium)
Brocq`i pseudopelaad
Peaseen
trihhotillomaania

Ravi

Kahjuks ei ole haiguse vastu ega ka uute laikude vältimiseks ühtegi usaldusväärset imeravimit, kuid õnneks kasvavad karvad tavaliselt ise tagasi.
Kasutatavad ravimid stimuleerivad karvade kasvu, kuid nad tõenäoliselt ei mõjusta haiguse loomulikku kulgu. Ravi lõpetamise järgselt on sagedased uued ägenemised. Paremini alluvad ravile väiksemad (alla 50% haaratust) ja alla 1 aasta kestnud kolded, suhteliselt kehvemini laigud kukla piirkonnas ja kõrvade taga. Mõnikord jääb kahjuks võimalikuks parimaks lahenduseks paruka kandmine

Koldesisesed steroidsüstid

Koldesisesed steroidsüstid on üsna efektiivsed (~ 92%) ja valikravimiks väikeste hajusate kollete (alla 50% haaratust) puhul. Kasutusel on triamtsinoloon atsetoniidi (Kenalog) lahus, mida süstitakse nahasiseselt, kontsentratsioonis 5 mg/ml kohta väga väikesel hulgal (0,1 ml) erinevatesse punktidesse, tavaliselt ~ 1 cm vahedega. Ravimi koguhulk ei tohiks ületada 10 mg toimeainet 1 raviseansi kohta. Süste korratakse 4-6 nädala tagant. Karvad kasvavad tagasi 4-6 nädala jooksul ainult süstitud kohtadesse ja võivad süsti tulemusena jääda püsima 6-9 kuuks.

Paiksed ravimid

Paiksed vahendid võivad mõnedel inimestel anda ajutist paranemist. Sagedamini kasutatakse steroide ja 5% minoksidiili (Regaine), mida sobib ka kombineerida steroidsüstide ja teiste ravimeetoditega. Paikne ravi peab kestma minimaalselt 3 kuud, enne kui loota karvade tagasikasvamist. Sageli on vajalik jätkuv säilitusravi. Steroididega võivad kõrvaltoimetena tekida karvanääpsupõletik, naha õhenemine ja veresoonte laiendid, minoksidiiliga aga karvade kasvamine mujal kehal (5%) ja paiksed ärritusnähud (7%).

Immuunravi

Immuunravi kasutatakse valdavalt suurema kahjustuse (üle 50%) korral ja see on olnud suhteliselt edukas. Mõned uuringud on leidnud meetodi efektiivsuseks 30-50%. Probleemsetel laikudel kutsutakse teatud allergeenide (sagedamini diphencyprone) abil esile kontaktallergiline nahapõletik, mis lõpp-tulemusena stimuleerib karvade kasvu. Juuste tagasikasvu võib märgata 12-24 nädala jooksul. Kahjuks on see protsess suhteliselt ärritav ja inetu.

Suukaudsed hormoonid ja PUVA

Suukaudsed steroidtabletid ja PUVA-ravi võivad mõnikord abi anda väga ulatusliku juuksekao korral, kuid neil on mitmeid kõrvaltoimeid.

Vaata lisaks:

Juuste kadu
Laigulise juustekao ühing (National Alopecia Areata Foundation)