Avalehele
 

Juuste kadu

Juuksekarva elutsükkel
Põhjused
Uuringud

Juuste kadu ja/või hõrenemine võib olla erineva tähendusega erinevatele inimestele. Meditsiinilises mõttes on tegemist juuksekaoga, kui kaotatakse üle 100-150 karva päevas.

Juuste kadu võib olla tingitud:

vähenenud juuste kasvust
suurenenud juuste väljalangemisest
karvade murdumisest
jämedate karvade muutumisest peenteks udukarvadeks

Juuksekarva elutsükkel

Juuste kadumise mõistmiseks on vaja aru saada karvade elutsüklist, mis koosneb 3 staadiumist. Kõik juuksekarvad vahetuvad erinevatel aegadel karvatsükli protsessi käigus. Normaalselt on see protsess tasakaalus ja inimene ise olulist juuste väljalangemist või juurdekasvamist ei märka.
1. Kasvufaas (anageenfaas) kestab 2-6 aastat. Karvad on tihedad, hästi pigmenteerunud. Korraga on kasvufaasis 85-90% juustest.
2. üleminekufaas (katageenfaas) on lühike, kestes mõned nädalad. Sel ajal karvatasku põhimik kärbub.
3. Puhkeperioodi (telogeenfaas) pikkus on 2-4 kuud. Karvatasku kuivab veelgi kokku ning karvad muutuvad väga peeneks. Normaalselt on puhkefaasis korraga 10-15% karvu. Puhkefaasi järgselt algab uus kasvufaas. Vana karv kukub välja, tehes ruumi uuele.

Juustekao sagedasemad põhjused

Meestüüpi juustekadu (androgeenne alopeetsia)

Meestüüpi juustekadu on päriliku iseloomuga, üks sagedasemaid juuste hõrenemise ja/või kadumise põhjuseid, eeskätt pealae piirkonnas. See on äärmiselt tavaline probleem kuni 50% meestel ja veidi väiksemal hulgal üle 40a. naistel.

Meestüüpi juustekadu mehel
meestüüpi juuste kadu mehel meestüüpi juuste kadu mehel

Meestüüpi juustekadu naisel
meestüüpi juuste kadu naisel

Telogen effluvium (Pikenenud juuste puhkefaas; ühtlane juuste hõrenemine)

Telogen effluvium on ajutine seisund, mida iseloomustab suurenenud juuste väljalangemine ja ühtlane juuste hõrenemine üle kogu pea. Sageli on seos mõned kuud varem esinenud stress-seisundiga, nagu üldhaigus, rasedus ja sünnitus, operatsioon, emotsionaalne stress, kaalu kaotus jt.

telogen effluvium

Laiguline juuksetus (Alopecia areata)

Laigulist juustekadu esineb umbes 1% inimestel. Tavaliselt tekib üks või mitu juustevaba laiku. Haigus taandub tavaliselt 1 aastaga, kuid kahjuks võib sageli ägeneda.

laiguline juustekadu

Muud põhjused:

Raua, tsingi, biotiini või foolhappe defitsiit
kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos)
erütematoosne lupus
ravimid (sagedamini põletiku –ja trombivastased ravimid, antidepressandid, tsütotoksilised ravimid, südame-veresoonkonna ravimid, endokrinoloogilised preparaadid, vitamiin A). Ravimite ärajätmisel juuste kasv taastub.
hormonaalne häire – naistel meessuguhormoonide liig
süüfilis

Trihhotillomaania

Trihhotillomaania on psühhiaatriline seisund, mille korral patsiendil on vajadus tõmmata ja kitkuda juukseid, kuni need eralduvad juuksesibulast. Kiilas piirkond on ebamäärase geomeetrilise kujuga. Mõnikord on juuksed säilunud vaid õhukese jutina ümber pea. Kõige tõenäosemalt on ohustatud puberteedi –ja noorukieas tüdrukud. Patsientidele soovitatakse saada psühholoogilist nõustamist.

trihhotillomania

Trauma

lokirullid või juuste kinnitusvahendid - tulemuseks võivad olla püsivalt õhenenud piirkonnad (sageli oimu –ja otsmikupiirkond ning kõrvade esine ala).
kuumus (fööniga kuivatamine)
kemikaalid (peamiselt pleegitavad vahendid)
liiga sagedane harjamine

Juuksekarva häired

Juhul, kui juuste kadu saab alguse lapsepõlves, võib see olla tingitud geneetilisest juuksekarva kõrvalekaldest. Probleemi saab diagnoosida mikroskoobi abil. Esineb palju erinevaid juuksekarva häireid, millest kõige tavalisem on trichorrhexis nodosa. Juuksekarvas tekivad sõlmetaolised paisumised, mille kohalt karv kergesti murdub.

Lastel võib tekida kasvufaasis olevate juuste kadu (nn.”lõdva anageeni sündroom”), mille korral juuksepuhmad tulevad välja kammimise ajal. Juuste kadumine väheneb järk-järgult koos lapse kasvamisega.

Armistumisega kulgev juuksekadu

Trauma ja mitmesugused nahahaigused võivad kahjustada karvafolliikleid, mille tulemuseks on armistunud ja juustevabad laigud. Armistuvat juustekadu võivad põhjustada loomadelt saadud peaseen, follikuliit (karvanääpsu põletik) või furunklid, folliculitis decalvans, punane lame sammaspool, diskoidne erütematoosne lupus, sklerodermia, põletused, külmutamine, tselluliit (nahaalune põletik), otsmiku fibroseeruv juuksekadu. Teadmata põhjusega armistuvat juuksekadu nimetatakse pseudopelaadiks. Armistumisega kulgeva juuksekao korral tuleb võimalike haiguste eristamiseks peaaegu alati võtta uuringuks nahatükk.

Peanaha haigused

Ajutine juuste hõrenemine ja/või kadu võib mõnikord kaasuda nahahaigustega, nagu psoriaas, seborroiline nahapõletik, atoopiline dermatiit.

Soovitatavad laboratoorsed uuringud juuksekao korral:

üldine verepilt (ka verevalgud ja albumiin)
raud, ferritiin, üldine rauasidumisvõime (TIBC) ja transferriini küllastatus seerumis
kilpnäärme hormoonid
biotiin, vitamin B12, tsink ja foolhape seerumis
meessuguhormoonid (vaba testosteroon, androstenedioon, DHEAS) – tehakse naistele, kellel esinevad meestüüpi juustekadu ja meestüüpi kehatunnused
RPR (süüfilise kontroll)
ANA (esialgne analüüs erütematoosse luupuse diagnoosimiseks)

Vaata lisaks:

Laiguline juustekadu
Meestüüpi juustekadu
Telogen effluvium