Avalehele
 

Naha noorendamine – I osa

Selles osas tuleb juttu üldistest naha vananemist aeglustavatest meetmetest, üldistest nahahooldussoovitustest ja nahahooldusmüütidest.
Nahka noorendavad aktiivained ja protseduurid leiavad käsitlust artikli 2. ja 3. osas.

Vananev nahk muutub õhemaks, hapramaks, kortsuliseks ja ebaühtlaseks eelkõige seetõttu, et naharakkude jagunemine aeglustub ning kollageeni ja elastiini tootmine väheneb, kuid lammutamine suureneb. Naharakkude stimulatsiooni abil saab seda protsessi osaliselt tagasi pöörata ning kollageeni tootmist suurendada, kuid seda tuleb teha läbimõeldud ja komplekssel viisil. Õnneks ka mitmeid faktoreid, mis kiirendavad kollageeni lagunemist, saab täielikult või osaliselt vältida. Selleks on päiksekiirgus, vabad radikaalid, mõned vanusega seotud hormonaalsed muutused ja suitsetamine.

Ei ole võimalik näha 50-lt välja 20-ne, kuid igas vanuses saab omada tervet, nooruslikku ja säravat nahka. Parima tulemuse saavutamiseks peaks regulaarse nahahooldusega alustama 25-30a., kui hakkavad tekima esimesed vananemise ilmingud. Enamus inimesed saavutavad parimad tulemused 2-3 targalt valitud toote abil ning puudub vajadus “pika rea” kosmeetikatoodete muretsemise järele, mis raiskavad aega ja raha. Väga oluline on toimeaineid omavahel kombineerida, et efektiivselt mõjustada naha erinevaid rakutüüpe. Arvestage, et varuda tuleb AEGA. Nahka taastada ja noorendada ei ole võimalik üleöö, vaid see on järk-järguline protsess.

Üldised meetmed naha vananemise aeglustamiseks
Üldised nahahooldusnõuanded
Nahanoorendamise müüdid

Üldised meetmed kortsude vältimiseks ja naha vananemise aeglustamiseks

Hoiduge päikese eest!

Looduslik ja kunstlik (näit.solaarium) UV-kiirgus on suurim süüdlane naha enneaegses vananemises ja kortsude tekkes, suurendades ühtlasi nahavähi riski. Kuna päiksekahjustus on osaliselt pöördumatu, siis tuleb seda vältida nii palju kui võimalik, kasutades päikseblokaatoreid , kandes kaitsvat riietust, päikseprille ja laiema äärega peakatet ning vältides nn. tipptunde (11-16). Arvestage, et ainult varjus viibimine või kübara kandmine õues ei kaitse UV-kiirguse eest, kuna peegelduv valgus võib sisaldada üle kolmandiku UV-kiiri. Päiksekaitse on vajalik ka suurte klaasidega ruumis või autos viibides.

Teatavasti ka parimad päikseblokaatorid ei anna täielikku UV-kaitset. Suurima efektiivsuse saavutamiseks valige toode vähemalt spf faktoriga 15, mis tagaks ka vähemalt 90%-lise kaitse UVA eest. Arvestades, et enamus inimesi kannavad reaalselt nahale vaid ¼ vajaliku koguse tootest, oleks mõistlik eelistada kõrgemaid spf faktoreid. Eelistage blokaatoreid, mis sisaldavad kas tsinkoksiidi, titaaniumdioksiidi, avobenzooni (Parsol 1789), oxybenzooni, Tinosorbi või Mexoryli . Hiljuti on välja arendatud läbipaistev tsinkoksiidi vorm Z-Cote, mis väidetavalt pakub parimaid omadusi: laiaspektrilist UVA+UVB kaitset, stabiilsust ja läbipaistvust. Täpsemalt lugege päiksekaitse artiklist.

Vältige tugevat tuult ning temperatuuri kõikumisi

Ärge olge külma ja tuule käes ega liialdage elektriliste föönide kasutamisega. Hoidke kuum õhk näost ja kaelast eemale. Kandke niisutaja näole ja kaelale enne või vahetult peale föönitamist.

Ärge suitsetage

Suitsetamine kahjustab nahka peaaegu sama palju kui päikesevalgus, tekitades hulgaliselt vabu radikale. Uuringud näitavad, et inimestel, kes suitsetavad üle 10 sigareti päevas, tekivad suurema tõenäosusega sügavad kortsud ja jämedakoeline nahk. On leitud, et mõned antioksüdandid võivad osaliselt kaitsta suitsetamisega seotud kahjustuste eest.

Ärge jooge õhtul alkoholi ega liialdage kohviga

Alkohol soodustab väikeste veresoonte leket, mistõttu rohkem vett väljub vereringest pehmetesse kudedesse. Horisontaalne kehaasend öösel soodustab veelgi naha venimist ning paistetuse ja kortsude teket. Mõõdukas joomine vähemalt 3 tundi enne magama minekut ei peaks enamus inimestel seda probleemi tekitama. Kofeiin soodustab vedeliku väljumist kehast.

Magage selja peal

Enamuse osa päevast tõmbab gravitatsioonijõud nahka allapoole, soodustades voltide ja kortsude teket. Magades püüdke anda nahale võimalus sellest jõust vabaneda. Nägu ülespoole lamades on gravitatsioonijõu venitav efekt nahale minimaalne. Samuti, kui magate iga öö nägu padjal samas asendis, soodustab see kortsude ehk nn. unejoonte teket, mis aja jooksul muutuvad püsivaks. Nägu patja pressides on ka suurem võimalus hommikuse paistetuse tekkeks.

Vähendage hommikust näopaistetust

Silmaalused “kotikesed” ja turse näol on tavaline nähtus. Koos sellega kaasub naha venimine, mis soodustab kortsude teket. Hommikuse turse kujunemist mõjustavad erinevad faktorid, sealhulgas suure hulga vedeliku joomine hilja õhtul, samuti alkoholi ja teatud ravimite tarbimine. Proovige suurem osa vedelikku ära juua hommikul ja pealelõunal ning vähem õhtul.

Kui hommikust paistetust ei õnnestu vältida, saab seda siiski kiiresti alandada, mis omakorda vähendab kahjustavat toimet nahale. Selleks tuleb ühelt poolt vähendada vedeliku juurdevoolu ja teiselt poolt suurendada selle äravoolu näo pehmetest kudedest. Äravoolu suurendamisele aitab kaasa keha püstine asend, s.t. istumine või seismine. Juurdevoolu vähendamiseks on vajalik kerge veresoonte kokkutõmbumine, mida ühe võimaliku viisina soodustab jahe keskkond. Näiteks tehke paar minutit jaheda vee kompressi silmade alalaugude piirkonda. Võite kasutada ka külmikus jahutatud kurgikoori või niiskeid jahedaid teepakke, mida hoidke suletud silmadel mõne minuti jooskul. Kasutage aaloed ja vit. E-d sisaldavaid jahutavaid silmageele.

Tursete vältimisel on olulised ka piisav uneaeg (7-8 tundi) ning kergelt kõrgema padja kasutamine.

Masseerige õrnalt nahka

Lamage selili ja sõrmede abil masseerige õrnalt nägu ringjate liigutustega minut või kaks, mis parandab verevarustust. Ärge olge liiga jõuline vältimaks naha venitamist.
Vähendage miimikat ja kulmude kortsutamist
Näo miimika, mis venitab ja painutab nahka, on nn. miimiliste kortsude põhjuseks. Kissitamine soodustab silmaümbruse kortsude teket. Naeratamisest ei tasuks loobuda juba hea meeleolu säilitamise nimel, kuid ehk võiksite seda teha veidi õrnemalt?

Toituge tervislikult ja jooge piisavalt vett

Mõnede vitamiinide ja oluliste toitainete defitsiit võib soodustada naha vananemist, kuigi põhiline au kuulub päikesekahjustusele . Teisest küljest dieet, mis aitab vähendada põletikku, suurendada antioksüdantide hulka ja kaitsevõimet ning parandada glükoosi taluvust, võib aeglustada naha ja kogu organismi vananemist.

Üldised nahahooldusnõuanded

Teatavasti erinevad inimesed võivad saavutada samade nahahooldustoodetega väga erinevaid tulemusi. Seda seletatakse tavaliselt keha keemiliste iseärasustega, kuid sageli on asi siiski palju lihtsam ja peitub samade toodete erinevas kasutamises. See ei ole siiski alati reegel, kuna mõned ained lihtsalt mõnedel inimestel toimivad, teistel aga mitte, sõltumata korrektsest kasutamisest.

See, kas aktiivained imenduvad piisavalt sügavale nahka, sõltub toote valikust (kontsentratsioon, stabiilsus, võime läbida nahka jne.), kuid ka vähemalt osaliselt selle kasutamisest. Tõestatud toimega aktiivainetel on võimalus olla efektiivne vaid siis, kui need viiakse piisavalt sügavale ja piisavalt suures koguses nahka. Naha võime omandada kemikaale võib suuresti varieeruda, sõltudes temperatuurist, niiskusest, keskkonna jm. faktoritest.

Naha puhastamine

Parim aeg nahahooldustooteid peale kanda on pärast sooja dušši või vanni, kui nahk on niiskem ning omastab aineid paremini. Ärge peske nahka tulise veega ; liigne kuumus kiirendab naha vananemist ja suurendab kloorist tingitud nahakahjustust. Vesi peab olema mõnusalt soe.
Naha puhastamiseks kasutage sünteetilisi puhastusvahendeid, mis võiksid sisaldada niisutavaid aineid nagu õli ja glütseriin. Vajadusel eemaldage eelnevalt meik oma nahatüübile sobiva tootega . Nahka võite pesta ka lihtsalt sooja (mitte tulist) veega.
Ärge peske nahka tavalise seebi või šampooniga, mis sisaldavad tugevatoimelisi puhastusaineid (nagu näiteks sodium lauryl sulfate) – see eemaldab nahalt liigselt kaitsvat rasu ja niiskust. Isegi puhas vesi võib väga sagedase pesemise korral nahka kuivatada.
Ärge peske nahka liiga pikalt ja agressiivselt ja/või liiga sageli, mis võimaldab naha suuremat kokkupuudet klooriga ning võib nahka kuivatada. Üldiselt peaks piirduma naha pesemise või puhastamisega 2x päevas, väga kuiva naha puhul 1x. Samas näo pesemine 1x päevas on piisav.
Peale pesemist patsutage õrnalt rätikuga ära liigne vesi. Enamus aktiivained imenduvad paremini niiskest nahast.
Jälgige, et enne toodete pealekandmist oleks nahk soe – siis imenduvad ained paremini
Ärge kasutage alkohoolseid toonikuid või salvrätte (v.a. väga rasuse naha korral). Alkohol eemaldab nahalt kaitsva lipiidkihi, jättes naha kuivaks ja ärritustele vastuvõtlikuks. Näovee kasutamine peale näo pesemist ei ole ilmtingimata vajalik, välja arvatud siis, kui tunnete, et nahk on jäänud rasuseks. Sellisel juhul eelistage siiski alkoholivaba toonikut, mis jätab nahale alles õhukese lipiidse kaitsekihi.

Naha pindmine koorimine

Aktiivainete imendumist võib häirida paksenenud sarvkiht (näit. seoses vanuse või fotokahjustusega), mis koosneb põhiliselt kuivadest ja surnud rakkudest. Nende eemaldamiseks kasutatakse kas AHA-happeid, ensüüme või muid kemikaale. Mõningane koorimine võib küll olla nahale kasulik, kuid sellega ülepingutamine võib tuua rohkem kahju kui kasu. Enamus inimestel on mõistlik ja ohutu koorida nahka vaid kergelt mõnel korral nädalas.

Naha niisutamine

Kuigi niisutamine üksi ei taanda oluliselt vananemise ilminguid, on see tähtis nahahooldusrežiimi osa. Veepuudus rakkude ümber häirib normaalset ainevahetust ja rakkude taastumist. Kuival nahal on vähenenud võime paraneda ja ennast uuendada. Selle tulemusena on nahk vastuvõtlikum ka kahjustavatele faktoritele, nagu päiksekiirgus või puhastusvahendid. Võib öelda, et kuigi niisutamine ei kergita silmalauge ega taanda sügavamaid kortse, aitab ta aeglustada edasist naha kahjustumist ja tõsta teiste ravivahendite efektiivsust. Naistel muutub naha niisutamine olulisemaks menopausi perioodil, kui hakkab märkimisväärselt langema hormoon östrogeeni tase ning nahk muutub kuivemaks.

Toodete nahale kandmine

Kandke tooted nahale lühikeste, kindlate liigutustega (eelistatult keskmise sõrmega). Ärge nahka venitage ega hõõruge. Pealekandmise järgselt patsutage õrnalt sõrmedega nahka umbes poole minuti jooksul.

Nahanoorendamise müüdid, mis raiskavad raha ja aega

Naturaalne versus sünteetiline

Paljud inimesed tunnevad, et nad peavad kasutama vaid looduslikke nahahooldustooteid. See ei pruugi olla siiski kõige produktiivsem lähenemine. Esiteks, vastavalt kaasaegsele teadusele on konkreetse kemikaalid ja nende bioloogilsed toimed täpselt samasugused, sõltumata sellest, kas nad on isoleeritud looduslikust allikast või toodetud laboris. Teiseks tuleks vahet teha kemikaalidel, mis on sünteetilised, kuid strukturaalselt identsed looduslikele ainetele ning sünteetilistel kemikaalidel, mida ei leidu looduses. Sünteetilised kemikaalid, mida ei leidu looduses, on strukturaalselt erinevad ja võivad tõepoolest toimida erinevalt. Siiski ei ole konkreetse kemikaali kasulikel omadustel ja riskidel otsest seost sellega, kas ta pärineb looduslikust või sünteetilisest allikast. Paljud looduslikud kemikaalid võivad olla kahjulikud, eriti kui neid kasutatakse valesti.
Toote väärtus sõltub eelkõige sellest, kas selle aktiivained on põhjalikes uuringutes osutunud ohutuks ja efektiivseks ja kas nende kontsentratsioon ja imendumine on adekvaatsed.

Kollageenkreemid

Paljud inimesed on kuulnud, et naha noorendamiseks ja kortsude vähendamiseks on vajalik kollageen. Arvatakse, et see on “aine, mida pannakse kallitesse kreemidesse või süstitakse kortsudesse”. Tegelikult on kollageen midagi hoopis rohkemat. Kollageen on naha, luude, kõõluste jt. organite sidekoe võtmekomponendiks. Naha sügavam kith – dermis ehk pärisnahk – sisaldab suurel hulgal kollageeni, mille kiud moodustavad nahka toestava võrgustiku ja vastutavad naha tugevuse, tekstuuri ja elastsuse eest.
Kollageeni molekulid on paraku väga suured ega imendu läbi naha, vaid jäävad selle pinnale. Kollageen võib teatud määral niiskust nahas hoida, kuid nahka ta ei pingulda. Tänapäeval on küll kasutusel mõned meetodid, mis lõhustavad kollageeni väiksemateks fragmentideks, mis suudavad nahka läbida, kuid need fragmendid on liialt väiksed integreerumaks korralikult naha oma kollageenvõrgustikuga. Tõenäoliselt väljuvad nad kiirelt lümfivooluga.
Mõned firmad väidavad, et nad suudavad teatud tehnoloogia abil viia ka täismõõtu kollageeni sügavale nahka. See intrigeeriv väide ei ole veel kogunud piisavalt tõendeid. Isegi kui see nii on, jääb ikkagi ebaselgeks, kas täismõõtu kollageen sügavamal nahas integreerub sealse oma kollageenvõrgustikuga ja seeläbi pinguldab ja tugevdab nahka.

Paiksed vitamiinid

Vitamiinirikkad kreemid ja seerumid on tänapäeval väga populaarsed. Mõnedel juhtudel on neil olemas teaduslik tõestus, paljud tootjad aga rõhuvad avalikkuse entusiasmile vitamiinide suhtes.
Kuigi kõikide vitamiinide saamine toidu kaudu on meile eluliselt oluline, siis vaid vähesed vitamiinid on suutnud paiksel nahale manustamisel vähendada või aeglustada naha vananemise tunnuseid. Nendeks on vit. C, vit. A ja võimalik, et ka vit. E ja niatsiinamiid (vit B3 vorm). Mainida tuleks ka koensüüm Q10 ja lipoehapet, mis on vitamiinitaolised olulised toitained ja kasutusel vananemisvastases nahahoolduses. Ka neid vitamiine tuleb efektiivsuse saavutamiseks õigesti formuleerida ja peale kanda.

Aloe Vera

Aloe Vera taim võib leevendada nahaärritust, kuid tal ei ole toimet kortsudele. Peale selle on aloe vera aktiivained ebastabiilsed ja kergelt lagunevad juhul, kui neid pole spetsiaalselt stabiliseeritud. Paljud aloe tooted ei ole korralikult stabiliseeritud ja on seetõttu ebaefektiivsed ka ärrituse vastu.

Kiire tulemus, kohene näo pinguldus

Naha noorendamine ei tähenda naha ajutist pinguldamist või maskeerimist. Kõik paiksed meetodid, mis lubavad ”koheseid tulemusi”, on makeup`i efektiga. Need vähesed nahka noorendavad aktiivained, mis on efektiivsed, parandavad naha kvaliteeti järk-järguliselt.

Retinool

Paljud kortsuvastased tooted sisaldavad retinooli, mis on vit. A vorm. Retinoolil ei ole mõju kortsudele või nahatekstuurile, kui seda ei kasutata kõrges kontsentratsioonis Sageli aetakse retinool segamini retseptiravim tretinoiiniga (Retirides), mis on ka vit. A derivaat, kuid omab usaldusväärset tõestatud toimet peente kortsude vähendamisel ja nahatekstuuri parandamisel.

Elo Kuum
dermatoloog

Nahka noorendavad tooted