Avalehele
 

Karvade eemaldamine

Miks tekib haiguslik liigkarvakasv
Millised võimalused on liigsete karvade eemaldamiseks
Ajutised karvade eemaldamise võimalused
Ajutine karvakasvu pidurdamine, vähendamine
Püsiva tulemusega karvade eemaldamise võimalused

Paljusid inimesi, nii mehi kui naisi, häirib soovimatute karvade kasv, mistõttu otsitakse erinevaid meetodeid neist vabanemiseks. Sobiva valiku tegemine sõltub nii karvade hulgast ja asukohast kui ka rahalistest võimalustest. Kui meest ei pruugi häirida karvane rind ja selg, võib naist võib häirida ka väike ude ülahuulel ja üksikud karvad lõual.

Miks tekib haiguslik liigkarvakasv

Haiguslikku liigkarvakasvu nimetatakse hirsutismiks. Selle põhjuseks võib olla hormonaalse tasakaalu häire, kus meessuguhormoonide tõusuga kaasub liigne karvakasv näol ja kehal. Need naised vajavad naistearsti konsultatsiooni ja täiendavaid uuringuid.
Hirsutism on sagedamini healoomuline ja seega rohkem kosmeetiline probleem, kuid kindlasti tuleb välistada haiguslikud põhjused.

Mõned hirsutismi põhjustest on järgmised:

munasarjade funktsionaalsed häired (sh. polütsüstiliste munasarjade sündroom)
munasarjade kasvajad
perekondlik hirsutism
ravim-indutseeritud hirsutism (testosteroon, danazool, anaboolsed steroidid)
idiopaatiline hirsutism - diagnoositakse juhul, kui mingit haiguslikku põhjust ei leita. See arvatakse olevat seotud karvafolliiklite suurenenud tundlikkusega meessuguhormoonidele.

Enamus mitte-kasvajalise põhjusega hirsutismi juhtusid avalduvad puberteedieas. Noortel naistel võib hirsutism ilmneda ka peale kaalu tõusu või rasedusvastastest pillidest loobumise järgselt.

Hüpertrihhoos e. liigne karvakasv võib olla ka kaasasündinud või ravimitest põhjustatud, sellisel juhul androgeenidest e. meessuguhormoonidest sõltuvus puudub.

Liigse karvakasvu ravi ei ole tingimata vajalik, kui ei leita allolevat haiguslikku põhjust ja kui seisund ei ole kosmeetiliselt häiriv. Kui soovitakse karvasid eemaldada, siis on selleks mitmeid võimalusi.

Millised võimalused on liigsete karvade eemaldamiseks

Üldiselt võib karvaeemalduse võimalusi jaotada ajutise või püsiva toimega meetoditeks:

1. Ajutine karvade eemaldamine

Raseerimine
Epilatsioon, depilatsioon
Pleegitamine

2. Ajutine karvakasvu pidurdamine-vähendamine

VANIQA kreem 13,9% (toimeaine eflornitiin hüdrokloriid)
Laserepilatsioon
Fotoepilatsioon

3. Püsiv karvade eemaldamine

Elektrolüüs, termolüüs

Ajutised karvade eemaldamise võimalused

1. Raseerimine

Kodustest vahenditest kõige kiirem, lihtsam, odavam ja kättesaadavam meetod, kuid tülikas, sest karvad kasvavad kiiresti tagasi ja protseduuri peab pidevalt kordama. (1-3 päeva järel). Levinud on ekslik arusaam, et pidev raseerimine soodustab karvade kasvu ja muudab karvad jämedamaks. Seda kindlasti mitte! Küll aga kaasub raseerimisega pidev naha ja karvanääpsu traumeerimine, mis võib tekitada põletikulisi follikuliidi koldeid, sissekasvanud karvu ja nahaärritust.

2. Epileerimine, depileerimine

Epilatsioon on efektiivseim meetod karvade ajutiseks eemaldamiseks, sest karv eemaldatakse terves ulatuses. Epileerimiseks kasutatakse erinevaid vahendeid: nt. vaha, suhkrut, mehaanilisi epilaatorid jne. Hea tulemuse saavutamiseks peab eemaldatav karv olema piisavalt pikk. Korduval epileerimisel vigastatakse karvasibulat ja arvatakse, et selle mõjul on tagasikasvavad karvad õhemad ja peenemad.

Keemilised depilaatorid e. raseerivad kreemid.
Populaarsed vahendid, sest neid on ohutu ja lihtne ise kodus kasutada. Kreemis sisalduv keemiline aine ( tavaliselt tioglükolaathappe soolad) lahustab karva keratiini ja põhjustab karva murdumise naha pinnalt. Soovitatud aja pärast tuleb nahk veega puhtaks pesta, koos veega eemalduvad ka karvad. Keemilised depilaatorid sobivad hästi karvade eemaldamiseks tugevama nahaga piirkondades nagu jalasääred. Õrnemates piirkondades (kaenlaalused, bikiinipiirkond ja nägu) peab kreemi väikesel alal enne proovima, et ennetada soovimatuid nahaärritusi. Keemilised depilaatorid ei sobi kulmudele, limaskestade lähedusse ja vigastatud nahale. Kõrvaltoimetena võib esineda nahaärritust, põletustunnet, aga ka allergilist kontaktdermatiiti tioglükolaatidele.

Vahaga karvade epilatsioon.
Vahaga eemaldamisel püsib tulemus 2-3 nädalat ja töödelda saab nii suuri (jalad, keha) kui väikseid piirkondi (ülahuul, kulmud). Väga oluline on naha puhastamine enne ja pärast protseduuri, et vältida follikuliidi e. karvanääpsu põletiku teket. Kuumast vahast võib tekkida nahaärritus – punetus kipitus, sügelus, eriti õrnal heledal nahal ja tundlikes piirkondades. Seda aitab vältida ja leevendada protseduurijärgne kreemitamine. Vahatamise järgselt on oht karvade sissekasvamiseks ning follikuliidi ja liigpigmentatsiooni tekkeks.
NB! Kindlasti ei sobi protseduur nendele, kes saavad raske akne ravi süsteemse retinoidiga (Roaccutane) Hoiduma peaks protseduurist vähemalt 6 kuud peale ravi lõppu. Paiksete retinoidide (Differin, Retirides, Aberela) kasutajatel ei tohi vahatada näopiirkonda. Oht on kergesti tekivatele nahavigastustele ja mõnikord ka armistumisele. Vahatada ei tohi sünnimärke, vigastatud, päikesepõletusega või nahapõletikuga nahka.

Mehaaniline karvade väljatõmbamine
See meetod on kasutatav ainult üksikute karvade või väikese piirkonna töötlemiseks (nt. kulmud) Toime kestus on võrreldav vahatamisega, sest karv eemaldatakse terves ulatuses. Protseduur on valulik ja aeganõudev. Tüsistusena võib tekida follikuliit, liigpigmentatsioon, karvade sissekasvamine ja isegi armistumine.

3. Pleegitamine

Pleegitamisega ei eemaldata soovimatuid karvu, vaid muudetakse nende värvus heledamaks pigmendi eemaldamise teel. Tänu sellele paistavad karvad vähem välja. Meetod on odav ja kasutatav peamiselt näo piirkonnas (ülahuul, lõug) ja käsivartel.
Aktiivseteks toimeaineteks on pleegitamisel vesinikperoksiid ja persulfaat. Kaubanduses saadavaolevaid pleegitajaid on instruktsiooni järgi lihtne kasutada. Eelnevalt on soovitav toodet proovida väikesel nahaalal käsivarre siseküljel , et vältida allergilisi reaktsioone.
Pleegitamisega võivad kaasneda ebamugavused nagu nahaärritus, sügelus, ajutine nahavärvi muutus (heledamaks). Kui nahk on päevitunud, torkavad heledad pleegitatud karvad rohkem silma. Allergikutel võib pleegitaja esile kutsuda allergilisi reaktsioone- nõgestõbe, astmat jm.

Ajutine karvakasvu pidurdamine, vähendamine

1. Vaniqua kreem

Eflornitiin on retsepti alusel saadav paikne ravim (Eestis ei ole kättesaadav), mis on hiljuti FDA (US Food and Drug Administration) poolt heaks kiidetud soovimatute näokarvade vähendamiseks naistel. Eflornitiin ei eemalda ega depileeri karvu, vaid pärsib karvakasvu stimuleerivat ensüümi. Selle tulemusena väheneb karvafolliikli ainevahetuslik aktiivsus ja aeglustub karvakasv. Kuna ravimi toimet on uuritud ainult näo piirkonas, peaks seda ka vaid seal kasutama. Vaniqua kreem on efektiivsem, kui seda kombineerida muude karvaeemaldusmeetoditega (nt. vahatamine, raseerimine, kitkumine). Nahka kreemitatakse õrnalt kaks korda päevas ning tulemus saabub 4-8 nädalaga. Ravi lõpetamisel taastub endine karvakasv 8 nädalaga.

2. Laserepilatsioon

Laseriga saab ravida kiiremini suuremaid piirkondi kui elektrolüüsi ja termolüüsiga. Laserkiire sihtmärgiks on karvafolliiklis olev pigment melaniin, mis kiirgusega kokkupuutel hävineb. Vabaneb kuumus ning tekib selektiivne karvafolliikli kahjustus.
Kasutusel on mitmeid erinevaid laseri tüüpe, kuid nende ühiseks jooneks on kõige suurem efektiivsus tumedate karvade ja heleda nahaga inimestel. Neil saavutatakse pika aja jooksul, korduvate raviseanssidega püsiv karvade vähenemine (mitte kadumine) 80-89% patsientidel. Parimate tulemuste saamiseks vajaminev protseduuride arv võib olla varieeruv. Umbes aasta aja pärast on enamus karvafolliikleid asendunud miniatuursete folliiklitega ja paljud on hävinenud.

Heledate, punaste ja hallide karvade puhul ei ole hetkel võimalik saavutada püsivat olulist karvade vähenemist. Visuaalselt on tagasikasvavad karvad peenemad ja heledamad ning nende hulk oluliselt vähenenud.

Laserepilatsiooniks kasutatakse:

rubiinlaserit (694 nm)
aleksandriitlaserit (755nm)
dioodlaserit (810nm)
Nd:YAG laserit (1064nm)

Oluline informatsioon patsiendile enne laserravi alustamist:

80% patsientidest reageerib hästi laserepilatsioonile
Iga raviprotseduuriga väheneb karvade hulk ravitavas piirkonnas u. 30%
Patsient peab mõistma, et soovitud tulemuse saamiseks on vajalikud korduvad raviseansid. Minimaalselt 5 ravikorda.
Raviprotseduure viiakse läbi tavaliselt 1-3 kuulise vahega.
Laserepilatsiooni tulemus on väga individuaalne ja sõltub paljudest faktoritest, nagu nahavärvus, karvade suurus ja värvus, naha ettevalmistus, laseri omadused (tüüp, lainepikkus).
Laserprotseduurid ei ole päris ohutud ning kaasuda võivad mõned ebamugavused. Patsient peab olema teadlik ka kõrvaltoimetest ja võimalikest tüsistustest.
Parim kandidaat laserepilatsiooniks on heleda naha ja tumedate karvadega inimene.

Naha ettevalmistus ja ohutus:

Patient peab eelnevalt hoiduma päikesest ja päevitamisest. Naha pleegitamine retinoehappe või hüdrokinooniga aitab enne ravi alustamist nahka heledamaks muuta.
Päev enne laserprotseduuri võib kasutada depileerivat kreemi.
Enne protseduuri võib kasutada paikset tuimestavat kreemi või jahutavat spreid, et vähendada laserepilatsiooniga seotud ebamugavust.
Enne protseduuri tuleb nahk korralikult puhastada (meigist, tuimestavast kreemist jm.) ja kuivatada.
Laserkiirgus on ohtlik silmadele, mistõttu peab kandma kaitseprille.

Naha hooldus pärast laserravi:

Kohe pärast ravisessiooni võib kasutada valu, punetuse ja turse leevendamiseks külma kompressi või jääkotte.
Järgnevatel päevadel võib punetuse ja paistetuse alandamiseks kasutada paikseid kortikosteroidkreeme.
Väikseid nahavigastusi ravitakse antibiootikumkreemidega kuni nahk on paranenud.
Sügavamate nahavigastuste puhul võib vajalik olla suukaudne antibiootikumravi (selle vajaduse otsustab raviarst)
Peitvat kosmeetikat võib kasutada järgnevatel päevadel, kui ei esine naha vigastusi.
Karvade väljalangemine algab nädala jooksul peale protseduuri. Näokarvade eemaldamise protseduuri peaks kordama 4-6 nädala pärast, sest need kasvavad kiiremini. Keha ja jäsemete karvu eemaldatakse uuesti 2-4 kuud hiljem.

Laserravi tüsistused:

Hüpo- ja hüperpigmentatsioon
Esineb sagedamini tumedama nahaga inimestel. Hüperpigmentasioon on naha tumenemine pigmendirakkude stimuleerimisest ja suurenenud melaniini tootmisest. Hüpopigmentatsioon on naha heledamaks muutumine pigmendirakkude kahjustamisest ravitud piirkonnas. Tavaliselt on muutused mööduva iseloomuga.
Villid
Villid on kõige sagedasem kõrvaltoime, mis võivad tekkida epidermise kahjustusest kõikide erinevate laserite toimel. Ville ja koorikuid esineb u.15 % patsientidel, keda ravitakse rubiin -või aleksandriitlaseriga.
Armid
Harv kõrvaltoime epidermise kahjustusest.

Üldiselt esineb kõige rohkem kõrvaltoimeid tumedama nahaga patsientidel, keda on ravitud pika pulsiga rubiinlaseriga. Kõige vähem kõrvaltoimeid tumedanahalistele annab pika pulsiga dioodlaser ja Nd;YAG laser (parim variant).

3. IPL süsteemid

Intense Pulsed Light (IPL) süsteemid – produtseerivad pulseeritud polükromaatilist valgust lainepikkusega 550-1200 nm (erinevalt laseritest, mis toodavad vaid kindla lainepikkusega e. monokromaatilist valgust). Valgus juhitakse läbi filtri, mis eraldab nahka kahjustavad lühemad lained. Seetõttu on IPL aparaatidel laseritega võrreldes vähem kõrvaltoimeid.
Saavutamaks karvade vähenemist 80%, on vaja vähemalt 3-5 protseduuri. Protseduuriga kaasub mööduv punetus ja turse ravitud piirkonnas.

Püsiva tulemusega karvade eemaldamise võimalused

Eristatakse 2 erinevat elektrolüüsi meetodit - galvaaniline elektrolüüs ja termolüüs.

Galvaanilise elektrolüüsi puhul hävitatakse karvafolliikel keemilise, termolüüsi puhul termilise ehk soojusliku reaktsiooniga.
Need on aeganõudvad protseduurid, mille tulemus sõltub suurel määral läbiviija oskustest.
Peene nõela abil viiakse elektrivool karva folliiklisse ja see hävib. Ühe folliikli hävitamine võib aega võtta minuti ja isegi kauem.

Õige teostuse korral on karvade eemaldamine püsiva efektiga. Kuna kõik karvad ei ole korraga kasvufaasis, on jällegi vajalikud korduvad raviseansid. Kõige paremini alluvad elektrolüüsile kasvufaasis olevad karvad. Puhkefaasis olevad karvad on ravile resistensemad. Kasvufaasis karvu saab lihtsalt eristada: Mõned päevad enne protseduuri tuleb kogu ravitav pind raseerida. Paari päevaga tagasi kasvavad karvad on heas kasvufaasis ja neid on mõtet ravida elektrolüüsiga. Võimalik on eemaldada erinevate värvitoonidega karvu.

Protseduur on valulik, kuid seda saab leevendada paiksete tuimestavatate kreemidega (nt. Emla 1 tund enne protseduuri nahale )

Mitteprofessionaalse teostuse korral võivad tüsistusteks olla armistumine, hüper -ja hüpopigmentatsioon. Oht on ka paiksete bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonide tekkeks.

Autor:
Marge Tampere, dermato-veneroloog
SA Viljandi Haigla

Vaata lisaks:

Karvade eemaldamine Plasmalite abil

Teenused
 
Medemis Clinic
 
 
 
Viimsi Fertilitas erakliinik, dermatoloog Elo Kuum`i kabinet
 
 
 
 
Tooted