Avalehele
 

Tedretähed ja lentiigod

Tedretähed

Tedretähed on ilmselt paljudele tuttav probleem. Nad kujutavad endast suurenenud pigment melaniini sisaldusega laigukesi nahal (kuni läbimõõduga 3 mm). Pigment on suhteliselt pindmise asetsusega – marrasknaha ehk epidermise põhjakihis ning melaniini tootvate rakkude arv pole suurenenud.

Tedretähed

Tedretähed tekivad päriliku eelsoodumusega ja eelkõige heleda nahaga ja/või blondide või punaste juustega inimestel. Suvel, UV-kiirte toimel tulevad tedretähed esile ning talvel taandarenevad spontaanselt.

Tedretähed on eelkõige kosmeetiline probleem, mistõttu ravi ei ole vajalik. Siiski, kuna kalduvus tedretähtede tekkele kipub olema seotud kalduvusega nahavähi tekkele, on väga oluline korralik päiksekaitse . Päikese eest kaitsmine aitab vähendada ka tedretähtede ilmnemist.

Lentiigod (läätslaigud)

Lentiigod on väikesed, teravalt piirdunud hele –kuni tumepruunid, lamedad või mõnikord nahast veidi kõrgemad laigukesed. Erinevalt pigmentneevustest ei moodusta siin pigmendirakud pesasid.

Lihtsad lentiigod

Nn. lihtsad lentiigod on ümarad või ovaalsed, ühtlaselt pigmenteerunud, 3-15mm diameetriga laigud, mis sisaldavad tüüpiliselt suuremal hulgal pigmendirakke epidermise põhjakihis.

Nad tekivad enamasti lapseeas, kuid võivad olemas olla sünnil ning lentiigode arv võib suureneda täisealiseks saamiseni. Mõnikord võivad aastatega laigud heledamaks muutuda või kaduda.

Vaata fotot

Lihtsad lentiigod võivad asuda igal pool nahal ja ka limaskestadel. Erinevalt solaarlentiigodest ei eelista nad päikesele avatud nahapiirkondi või heledamat nahatüüpi ega tumene päikesekiirguse mõjul.

Solaarlentiigod

Kesk –ja vanemas eas krooniliselt päikesele avatud kohtadele (eelistatult nägu ning labakäte ja küünarvarte pindmised osad) tekivaid lentiigosid nimetatakse seniilseteks või solaarseteks läätslaikudeks (rahvakeeli ka nn. maksalaikudeks). Nad tekivad eelistatult heleda nahaga inimestel, kuid sageli ka neil, kes päevituvad kergelt või on loomulikult tumedama nahatooniga. Solaarlaike tekib rohkem inimestel, kellel on ka tedretähed ja kellel on olnud 2 või enam päikesepõletust peale 20. eluaastat. Nad kalduvad püsima pikka aega ka ilma päiksekiirguseta ning erinevalt tedretähtedest ei kao talvel (kuigi võivad muutuda heledamaks).

lentiigod lentiigod

Solaarlaigud on hele –kuni tumepruunid ja mustad, lamedad või kergelt nahast kõrgemad, läbimõõduga kuni 1 cm, kuid mõnikord ka suuremad ja võivad laatuda. Nad sisaldavad tüüpiliselt normaalse arvu melanotsüüte, kuid suurenenud on pigment melaniini tootmine ja hulk epidermise põhjakihis. Allpool pärisnahas võib leida ebanormaalseid elastseid kiude kumulatiivse päiksekiirguse tõttu.

Vaata fotosid

Nn. solaariumilentiigod sarnanevad samuti teistele lentiigo vormidele. Nad sisaldavad suuremal hulgal kergelt atüüpilisi pigmendirakke.

Millest tuleb lentiigosid eristada?

Lentiigosid tuleb mõnikord eristada seborroilistest keratoosidest (nn. nahakäsnad) või aktiinilistest keratoosidest, kuid harvem ka halvaloomulistest moodustistest, nagu melanoom ja nahavähk . Lihtsaid lentiigosid võib olla üsna raske eristada varajastest pigmentneevustest ja mõnede autorite arvates võivad neist areneda ka liitneevused. Dermatoloogi poole tuleb pöörduda, kui laigu piir muutub ebaühtlaseks või tekivad muutused pigmendis või kolde paksuses.

Tedretähtede ja lentiigode ravi

Lentiigod ja tedretähed ei vaja spetsiifilist ravi, seda võib aga teha kosmeetilistel eesmärkidel. Oluline on pidev korralik päiksekaitse ja laia spektriga päikseblokaatori (soovitavalt faktoriga 30) kasutamine nii ravi ajal kui peale ravi, mis aitab vältida solaarlaikude tumenemist ja hoida juba saavutatud ravitulemusi.

Paikne ravi

Pigmendi vähendamiseks ja/või eemaldamiseks tuleb paikseid ravivahendeid kasutada mitmete kuude jooksul. Tugevaimat pigmendivastast toimet omab 2% hüdrokinoon, mis on Eestis lubatud professionaalseks kasutamiseks. Hüdrokinooni efektiivsus kõigub 64-88% vahel. Tõhususe suurendamiseks kombineeritakse seda sageli antioksüdantide jt. preparaatidega, nagu:

AHA-happed – kergelt kooriva ja nahka ühtlustava toimega. Suvel tuleb olla AHA-hapetega ettevaatlik, kuna raviga võib tõusta tundlikkus päiksekiirgusele.
Koji hape – Aspergillus seente ainevahetusprodukt, mis pärsib pigment melaniini sünteesi ja on ühtlasi antioksüdant Koji hape on näidanud hüdrokinooniga sarnast efektiivsust, kuid omab kõrgemat nahka ärritavat ja sensibiliseerivat potentsiaali. Tavaliselt kasutatakse 1-4% kreemina alternatiivselt hüdrokinoonile või ka kombineeritakse hüdrokinooni, paikse steroidi või tretinoiiniga.
L-askorbiinhape (vit. C) – antioksüdant ja pigmendi tootmist pärssiva toimega. C-vitamiin peab olema stabiilses vormis, kuna puhas L-askorbiinhape õhuga kokkupuutel laguneb. Efektiivsemaks pigmendivastaseks C-vitamiini derivaadiks on magneesium-L-askorbüül-2-fosfaat (MAP). Uuringutes on leitud, et MAP kontsentratsioonis 10% suutis muuta oluliselt heledamaks melasmi ja solaarlaike ~ 55% patsientidel.
Retinoidid (tretinoiin jt.) – kiirendavad naharakkude paljunemist ja ühtlustavad nahatooni. Tavaliselt kombineeritakse hüdrokinooniga. Tretinoiin on retseptiravim ja kahjuks hetkel Eestis mitte kättesaadav.
Arbutiin - glükosüleeritud hüdrokinoon, looduslikust taimest pärinev ühend, mida on edukalt kasutatud põletikujärgse hüperpigmentatsiooni raviks. Arbutiin pärsib melaniini sünteesi ~ 39%.
Aselaiinhape (Skinoren kreem) – akneravim, mis pikema aja jooksul (6-12 kuud) omab pleegitavat toimet. Mõnikord võib esimestel ravinädalatel kaasuda vähene nahaärritus. Sageli kombineeritakse kas tretinoiini või 15-20% glükoolhappega.

Võimalusel tuleks eelistada kombineeritud ravi erinevate preparaatidega, mis on tõhusam ja vähendab kõrvaltoimete riski. Mõnedes toodetes on juba kombineeritud erinevaid toimeaineid, nagu hüdrokinoon, koji hape, glükoolhape, vitamin A/tretinoiin/retinool, askorboonhape, piimhape, aselaiinhape jt.

Protseduurid

Erinevad protseduurid annavad sageli parema ja tunduvalt kiirema tulemuse kui paikne ravi, kuid efektiivsuse tõstmiseks tehakse enamus juhtudel paralleelselt ka paikset ravi.

Keemiline koorimine
Keemiliseks koorimiseks kasutatakse peamiselt glükool –või triklooräädikhapet (TCA). Oluline on, et koorimine ulatuks epidermise põhjakihini (keskmise sügavusega), kus asub suurem osa pigmenti. Mõnikord on vajalik teha rohkem kui 1 protseduur. Pindmisemad koorimised kiirendavad naharakkude irdumist ja paiksete kreemide toimet, seega aidates laike heledamaks muuta. Neid tuleb teha regulaarselt palju kordi järjest 1-2-nädalaste vahedega.

Mikrodermabarsioon
Mikrodermabrasioon on pindmine kosmeetiline protseduur, mille käigus väikesed abrasiivsed osakesed spetsiaalse aparaadi abil nagu “hõõruvad liivapaberiga” vastu nahka, eemaldades järk-järgult pindmiseid nahakihte. Toime on analoogne pindmisele koorimisele ning vajalikud on paljud korduvad protseduurid.

Krüoteraapia
Pigmendirakud on küll väga tundlikud külmutamisele ja laigud alluvad hästi ravile, kuid ravi järgselt võivad jääda heledamad laigud. Seetõttu tuleb krüoteraapiat teha väga ettevaatlikult või näo piirkonnas pigem vältida.

Valguslaserid
Pigmentlaike ravivad laserid annavad kas rohelist või punast valgust (lainepikkusega vahemikus 630 nm and 1100 nm), mis suudab imenduda pigment melaniinis ja seda lõhustada. Efektiivsemad neist on Q-lülitusega Nd:YAG laser (532nm), Q-lülitusega rubiinlaser (694nm), pigmentkollete värvilaser (510nm) ja dioodlaser (532nm).
Vältimaks liigset rakkude kahjustust, ei tohiks laseri pulsi kestvus ületada melanosoomi termaalse relaksatsiooni aega, mis on 0,5 – 1,0 nanosekundit. Viimase näitaja tõttu sobivad pigmendilaikude raviks paremini Q-lülitusega laserid, nagu QS Nd:YAG ja QS rubiinlaser, mis annavad häid tulemusi lentiigode, tedretähtede ja huule melanootiliste laikude ravis. Sageli piisab 1 protseduurist.
Mitte-pulseeritud, “poolpideva lainega” ja pika pulsi kestvusega pigmentlaserid, nagu argoon –(488nm, 514nm), krüpton -(520-530nm) ja KTP (532 nm)-laser on võimelised küll lõhustama pigment melaniini, kuid kahjustavad ka ümbritsevaid struktuure ning võivad põhjustada nahatekstuuri muutusi ja armistumist.

Läätslaikude ja tedretähtede laserravi on sageli sobivam heleda nahaga inimestel, kuna tumedama naha korral võivad tüsistusena tekida hüperpigmenteerunud laigud.

IPL – Impulseeritud valgussüsteem
IPL on sarnase toimega kui laserid, kuid siin kasutatakse spetsiaalselt filtreeritud väga tugevat laiaspektrilist valgust (500 to 1200 nm), mis juhitakse sähvatustena läbi jaheda safiirkristalli nahka. IPL toime ohutus peitub ühtlases ja kestvas valgusimpulsis, mis ei kahjusta naha pindmisi kihte.

IPL võimaldab ravida erinevaid nahaprobleeme, nagu fotovananemine, kortsud, veresoonte laiendid, liigsed karvad ja pigmendihäired. Parimate tulemuste saavutamiseks on vajalikud korduvad protseduurid.

Teenused
 
 
Viimsi Fertilitas erakliinik, dermatoloog Elo Kuum`i kabinet
 
 
Tooted