Avalehele
 

Pigmentneevused

Omandatud pigmentneevused
Kaasasündinud pigmentneevused
Atüüpilised pigmentneevused
Pigmentneevuste ravi
Riskifaktorid melanoomi tekkeks
Kuidas jälgida pigmentneevuseid?
Dermatoskoopia ja digitaalse epiluminestsentsmikroskoopia (MOLE MAX II ) meetod

Neevused moodustuvad rakkude kogumikest, mis on ühtlasi nähtavad nahal. Pigment melaniini sisaldavaid neevuseid nimetatakse melanotsüütseteks neevusteks ehk rahvakeeli ka sünnimärkideks.

Melanotsüütsed neevused on väga tavalised eelkõige heleda nahaga inimestel ning enamasti leidub neid nahal 10-40.

Neevused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Kaasasündinud neevused on olemas sünnil või avalduvad varsti peale sündi, omandatud neevused arenevad hilisemas elus.

Miks neevused tekivad?

Neevuste täpne põhjus on teadmata, kuid see võib olla seotud geneetiliste, perekondlike faktoritega ning tõenäoliselt stimuleerib nende ilmnemist suures osas ultraviolettkiirgus. Neevuste teket soodustavad ka rasedusaegsed infektsioonid, alkoholi pruukimine, raua ja magneesiumi puudus või rohkus raseduse ajal, ema haigused, kilpnäärme patoloogia jt. Neevuseid ei ole võimalik vältida. Nahka kaitsev pigment melaniin võib olla põhjuseks, miks tumedama nahaga inimestel on pigmentneevuseid vähem.

Millised neevused välja näevad?

Kuigi tüüpilised neevused on tasapinnalised, pruunid laigud, võib nende värvus, kuju ja suurus oluliselt erineda. Neevused võivad olla nahavärvi, punakas-pruunid, hele -või tumepruunid või isegi sinised ja mustad, kujult ümmargused või ovaalsed, suuruselt nööpnõelapeast kuni kogu kehaosa ulatuseni (kaasasündinud hiidneevused). Paljud neevused on alguses lamedad, madalad laigud, kuid aastatega kasvavad aeglaselt ja kerkivad nahapinnast kõrgemale, võivad sisaldada karvu. Neevused võivad tumeneda ja nende arv suureneda päikese toimel, raseduse ajal ja mõnede ravimite (steroidhormoonid) tarvitamise tõttu.
Limaskestade pigmentkahjustuse korral tekib suhteliselt suur ebakorrapäraste piirjoontega ühtlast pruuni tooni laik, mis aeglaselt servadest suureneb.
Küünelooži pigmentneevus võib välja paista hele –kuni tumepruuni jutina kogu küüne ulatuses.

Vaata fotosid

Vaata fotosid

Millest tuleb neevuseid eristada?

Melanotsüütseid neevuseid tuleb eristada tedretäppidest, läätslaikudest, viiruslikest tüügastest, seborroilistest keratoosidest ja nn. nahanäsadest.

Omandatud pigmentneevused

Omandatud neevused ilmuvad lapseea vältel, eriti aktiivselt tekib neid puberteedieas ja 30. eluaastani. Hilisemas elus sünnimärkide teke aeglustub ning nad hakkavad spontaanselt taandarenema, madalduma ja nahavärvi muutuma. Peale 50.a. tekivaid neevuseid tuleb jälgida erilise tähelepanuga melanoomi suhtes. Päikese käes viibimise piiramine, eriti lapsepõlves, võib piirata tavaliste omandatud neevuste teket.

Olenevalt sünnimärgi kasvusügavusest eristatakse piirineevuseid, liitneevuseid ja intradermaalseid neevuseid. Omandatud neevuste alla kuuluvad ka Spitz neevus (juveniilne melanoom) ja Suttoni neevus ehk haloneevus jpt., nagu sinineevus, kombineeritud neevus, mongoli laik, Ota neevus ja Ito neevus.

Piirineevused on tüüpiliselt väiksed, 1-5mm diameetriga, pruunid või mustad tasapinnalised või nahapinnast veidi kõrgemad laigud, mida esineb rohkelt just lastel. Piirineevuseid esineb igal pool kehal, ka limaskestadel, kuid eelkõige päikesele avatud nahapindadel. Nad võivad areneda edasi liitneevusteks.

Piirineevus Piirineevus
Piirineevused

Omandatud neevus lapseeas

Liitneevused on ümarad või ellipsikujulised, hele - kuni tumepruunid ning sageli nahapinnast veidi kõrgemad. Neevuste pigmentatsioon võib olla ebaühtlane ning pind sile või näsaline. Täiskasvanueas liitneevused paksenevad, tumenevad ning neile võivad sisse kasvada jämedad karvad või nad võivad sarvestuda.

liitneevus Liitneevus
Liitneevused

Intradermaalsete neevuste korral on pigmentrakkude vohamine lõppenud, mistõttu need sünnimärgid sisaldavad suhteliselt vähe pigmenti. Intradermaalsed neevused on nahapinnast kõrgemad, läbimõõduga kuni 5 mm (harva suuremad), sageli näsalise pinnaga või “jalakesel” kasvajad või siis lõdvad kortsus sõlmed.

Intradermaalne neevus
Intradermaalne neevus

Intradermaalne neevus

Spitz neevus on olemuselt healoomuline melanotsüütne tuumor, kuid võib välimuselt vägagi sarnaneda pahaloomulisele melanoomile. Tavaliselt tekib ta lapsepõlves roosaka või punakas-pruuni, sileda või kergelt ketendava tiheda sõlmena, läbimõõduga 1-2 cm, eelistatult näole (põskedele) ja säärtele. Kuna tuumor on pinnalt õhuke, siis võib ta sageli veritseda. Pigment melaniini sisaldus koldes on normist väiksem või puudub. Paljudel juhtudel soovitatakse Spitz neevus välja lõigata ja seda histoloogiliselt uurida.

Spitz neevus

Suttoni neevus ehk haloneevus on tavaliselt liitneevus, mida ümbritseb heledam vöönd. Sagedamini esineb vanematel lastel selja piirkonnas. Teadmata põhjustel tsentraalselt paigutuv neevus aja jooksul kaob, järele jääb valkjas laik, mis võib püsida aastaid. Halo keskel olev neevus on väga harva pahaloomuline, kuigi kõiki haloneevuseid tuleb hoolikalt uurida. Mõnikord tekivad haloneevused päikesepõletuse tagajärjel.

haloneevus
Haloneevus

Haloneevus

Kaasasündinud pigmentneevused

Kaasasündinud pigmentneevused esinevad 1% -l kõigist vastsündinutest. Suuruse järgi jaotatakse neid väikesteks (< 1,5 cm), keskmisteks (1,5-20 cm) ja suurteks (> 20 cm). Suured sünnimärgid on väga harvad.

Kaasasündinud sünnimärgid on tugeva pigmendiga, sügava paigutusega ning neis on ebatavaliselt palju karvanääpse. Väikese ja keskmise suurusega neevused kasvavad aeglasemalt kui laps, mistõttu jääb petlik mulje, nagu sünnimärgid mõõtmetelt väheneksid. Suured kaasasündinud sünnimärgid paiknevad sagedamini nimme-ristluu piirkonnas, muutuvad ajaga paksemaks ja krobelisemaks ning 95 % -l on kaetud karvadega. Nende ümber on tihti palju väiksemaid satelliitkoldeid. Suurte sünnimärkidega võivad mõnikord kaasuda tõsised neuroloogilised häired. Harva võivad kaasasündinud pigmentneevused aja jooksul heledamaks muutuda ja isegi taanduda.

Kaasasündinud neevus
Kaasasündinud pigmentneevus

Kaasasündinud sünnimärke seostatakse suurema pahaloomuliseks melanoomiks muutumise riskiga. Viimastel aastatel on siiski leitud, et melanoomi risk ei ole või on minimaalselt suurenenud väikestes ja keskmistes kaasasündinud neevustes (4-6 %, kuid mõnedel andmetel ka alla 1% eluaja jooskul), mistõttu rutiinset eemaldamist ei soovitata. Küll aga tuleb neid jälgida ja vajadusel, eelistatult juba suurematel lastel, välja lõigata. Samas on ka täheldatud, et väikeste kaasasündinud neevuste pahaloomulisuse risk suureneb peale puberteeti. Lähtuvalt sellest eksisteerib 2 seisukohta – mõned arstid soovitavad väikeste kaasasündinud neevuste jälgimist ja vajadusel eemaldamist (pigem puberteedieas), teised eemaldamist igal juhul.
Suured hiidsünnimärgid on kindlasti seotud suurema melanoomi riskiga (6-10% eluea jooksul), eelkõige alla 5a. lastel ning need soovitatakse võimalikult vara (6. – 9. elukuul) välja lõigata. Hiidsünnimärkidest areneva melanoomi prognoos on väga halb – suremusega 90%.

Kaasasündinud neevused

Kaasasündinud neevus

Café au lait laigud (nn. piimaga kohvi laigud)

Cafe au lait laigud on kas omandatud või sagedamini kaasasündinud neevused. Nad on pruunikad, ümmargused või ovaalsed tasapinnalised laigud suurusega mõni mm kuni 10-20 cm. Laigud võivad esineda igal pool kehal, kuid sagedamini kehatüvel, tuharatel ja alajäsemetel. Väga harva võivad cafe au lait laigud olla seotud tõsisemate üldhaigustega, kuid üldiselt on nad healoomulised ja neist ei teki kunagi melanoomi.

Cafe au lait spots
Cafe au lait laik

Düsplastilised e. atüüpilised neevused

Düsplastilised e. atüüpilised neevused (DN) on ebakorrapärase kujuga, ebaühtlase pigmendiga, enamasti läbimõõduga üle 5 mm ning sageli põletikutunnustega tasapinnalised sünnimärgid, mis võivad meenutada melanoomi .

DN võib leida umbes 2-8% inimestel ning nad esinevad sageli perekondlikult. DN-tega inimestel on leitud suurem melanoomi tekke risk ja eelkõige, kui neid esineb perekonniti või on varem esinenud maliigne melanoom. Näiteks isikul, kellel on 1 või rohkem düsplastilist neevust ning vähemalt 2 melanoomiga lähisugulast, on 50% või suurem risk melanoomi tekkeks.

Atüüpiline neevus
Atüüpiline neevus

Atüüpiliste sünnimärkide korral tuleb alati hinnata malignisatsiooni riski; kui viimane on suur, on soovitav sünnimärk kirurgiliselt eemaldada. Enamus dermatolooge soovitavad atüüpiliste neevuste eemaldamist koos 0,5 cm normaalse naha servaga. Kergelt või mõõdukalt düsplastiliste neevuste eemaldamine on soovituslik mõnede, kuid mitte kõikide ekspertide poolt. Kindlasti peaks atüüpilisi neevuseid jälgima epiluminestsentsmikroskoopia meetodil. Biopsia (proovitükk) võetakse juhul, kui kahtlustatakse melanoomi.

Atüüpiline neevus

Atüüpilised neevused

Atüüpilised neevused

Atüüpilised eevused

Pigmentneevuste ravi

Üldiselt pigmentneevuseid ei ole vaja ravida. Neid eemaldatakse kas atüüpiliste muutuste ilmnemisel, kosmeetilistel põhjustel või kui neevus on allutatud pidevale traumale ((hõõrdumine riietest, voldivahed jt.) või kui tegemist on kaasasündinud neevusega (vt. eespool). Eemaldatud neevus tuleb alati saata laborisse uuringule, kuna harva võib juhtuda, et ka pealtnäha healoomuline moodustis võib osutuda melanoomiks .

Neevuste eemaldamiseks on järgmised võimalused:

Shave biopsy (nn. “raseerimismeetod”)

Väiksemaid nahast kõrgemaid intradermaalseid neevuseid võib eemaldada nn. “raseerimismeetodil”, mis annab väga hea kosmeetilise tulemuse. Peale naha tuimestamist eemaldab arst neevuse väljaulatuva osa skalpelliga ja tavaliselt sulgeb verejooksu eemaldatud kolde põhjas elektrokirurgilise aparaadi või kirurgilise laseri abil. Nii elektrokoagulaatori kui laseriga on võimalik ka iseseisvalt neevuseid lõigata ja seejärel verejooks sulgeda. Järgnevalt kantakse nahale antibiootikumsalvi ja haav suletakse plaastriga. Arst annab kaasa juhised koduseks hoolduseks. Paranemise ajal tuleb mõned nädalad kaitsta päikese eest ja kasutada päikseblokaatorit vähemalt faktoriga 15.
Haav paraneb umbes 2-3 nädalat ja võib jätta hiljem väikse valge laigukese. Mõnikord võib säiluda või taastuda osa originaalkolde pigmenti.

Ekstsisioonbiopsia ehk väljalõikamine

Ekstsisioonbiopsia ehk väljalõikamine on vajalik siis, kui neevus on lame ja tumedam või kui kahtlustatakse atüüpilisi muutusi ja melanoomi. Neevus eemaldatakse kogu naha paksuses koos mõne mm terve naha äärisega ja haav õmmeldakse kinni.

Jämedaid karvu neevustes saab eemaldada raseerimise teel. Püsivalt saab karvadest vabaneda elektrolüüsi meetodil või neevuse täieliku väljalõikamise järgselt. Karvu kitkuda ei soovitata, kuna see võib põhjustada põletikulist protsessi neevuse all.

Päiksekaitse

Eelkõige ennetuses on väga oluline korralik päiksekaitse – päikseblokaatori (laia spektriga, vähemalt spf 15) kasutamine, kaitsva riietuse kandmine ja nn. tipptundide (10-16) vältimine

Riskifaktorid melanoomi tekkeks

Melanoom tekib naha pigmenti tootvate rakkude – melanotsüütide – pahaloomuliseks muundumise tõttu. Maliigne melanoom ei pruugi alati tekida pigmentneevustest, vaid isegi sagedamini “puhtalt”, ilma nähtavate tunnusteta nahalt.

Riskifaktorid, mis tõstavad melanoomi haigestumise riski:

hele nahatüüp (1 või 2)
blondid või punased juuksed
heledavärvilised silmad (rohelised, sinised või hallid)
rohkem kui 100 neevust kehal
rohkem kui 50 neevust alla 20. eluaastat
·suured kaasasündinud neevused (üle 15 cm diam.)
atüüpilised e. düsplastilised neevused
perekonnas melanoom või atüüpilised neevused
eelnev melanoomi või teise nahavähki haigestumine
liigne päikese käes viibimine, päikesepõletused lapsepõlves ja puberteedieas
vahelduv intensiivse päikese käes viibimine
regulaarne solaariumis käimine enne 30.a
immuunsuppressioon ja teatud geneetilised haigused
vanus ja sugu. Umbes pooled melanoomi juhud tekivad üle 50a. inimestel. Siiski on melanoom sage ka nooremas eas, 20-30a., olles üks tavalisemaid vähke alla 30a. Meestel esineb melanoomi sagedamini kui naistel.

Neist rohkem kinnitust on leidnud düsplastilised neevused (sh. atüüpiliste neevuste sündroom), suured kaasasündinud neevused, perekondlik melanoomi esinemine, intensiivse päikese käes viibimine (eriti villilised päiksepõletused) ja suur melanotsüütsete neevuste hulk. On leitud ka, et vahelduv intensiivse päikese käes viibimine on seotud suurema melanoomi riskiga kui krooniline, madala intensiivsusega ultraviolettkiirgus.

Vastupidiselt laialt levinud arusaamale ei peeta enam melanoomi riskifaktoriks neevuse vigastamist.

Umbes 20-40% melanoomi põdevatest perekondadest kannavad viga p16 geenis, mille suhtes on võimalik teatud keskustes teha ka analüüsi.

Kuidas jälgida pigmentneevuseid?

Kui teie neevused ei muutu, siis pole põhjust muretsemiseks. Suurem osa pigmentneevuseid on ohutud, kuid võivad harva muutuda pahaloomuliseks. Seetõttu on neevuste ja teiste pigmentkollete jälgimine väga oluline aste nahavähi, eriti melanoomi diagnoosimisel. Ja kuigi paljud melanoomid ei saa algust pigmentneevustest, tekivad nad sageli neevuse sees või neevuse või mõne tumedama laigu lähedal.

Neevuste jälgimiseks kasutatakse ABCD reeglit. Pahaloomuliste muutuste tekkele võivad viidata järgmised tunnused:

A = asümmeetria – neevus ei ole samasugune mõlemalt poolelt
B = piir (border) – neevuse piiri muutumine ebateravaks, näritud või ähmaseks.
C = värvus – muutuvate või erinevate värvitoonide, nagu musta, sinise, valge, punase või roosa tekimine neevuse sisse.
D = diameeter – neevusele, mille diameter on üle 6mm, võiks pöörata veidi suuremat tähelepanu.

Üksiku neevuse muutumise võimalus melanoomiks on väike. Kuna neevustel on vanusega tendents taanduda, siis need, mis püsivad kõrgema vanuseni, omavad suuremat maligniseerumise riski. Seetõttu rutiinne, ilma riskifaktoriteta neevuste eemaldamine ei ole õigustatud.

Jälgige nahka igakuiselt. Kui märkate neevustes olulisi muutusi (vt. eespool), sh. sügelemist, valulikkust, veritsust, eritist, koorikuit jt. või uute neevuste teket, siis pöörduge oma dermatoloogi poole. Kui teil on palju või atüüpilisi neevuseid või olete eelnevalt põdenud nahavähki, siis külastage dermatoloogi paar korda aastas.
Täpsema tulemuse neevuste hindamisel annavad dermatoskoopia ja digitaalne epiluminestsentsmikroskoopia meetod.

Dermatoskoopia ja digitaalne epiluminestsentsmikroskoop (MOLE MAX II )

Dermatoskoopia (nimet. ka epiluminoskoopia, epiluminestsentsmikroskoopia) on oluline diagnostiline tehnika, mida igapäevases praktikas kasutatakse aina rohkem neevuste pahaloomuliste muutuste ja melanoomi varajaseks avastamiseks, kuid protseduur nõuab arsti poolt palju kogemust. Dermatoskoopia võimaldab vaadelda mikroskoobi ja võimsa valgussüsteemi abil naha pinna-aluseid tunnuseid, mis ei ole paljale silmale nähtavad ning seega säästa paljusid healoomulisi neevuseid. Kahtlaseid neevuseid tuleb jälgida sagedamini ja vajadusel võtta proovitükk. Tugeva rakulise muutusega sünnimärgid eemaldatakse väljalõikamise teel.
Dermatoskoopia võimaldab ka hinnata säilunud pigmendi käitumist pigmentneevuse eemaldamise järgselt.

Uuringud on näidanud, et dermatoskoopia abil võis avastada 49% rohkem melanoomi juhtusid kui palja silmaga. Siiski, see tulemus kehtib vaid kogenud hindajate suhtes.

MOLE MAX II on diagnostiline aparaat, kus epiluminestsentsmikroskoop (polariseeritud valgus spetsiaalses optilises süsteemis) on ühendatud arvutisüsteemiga. Nimetatud aparaadiga saab vaadelda pigmenteeritud struktuure marrasknahas ja sügavamal pärisnahas, teha kogu nahapinna fotograafiat sünnimärkide jt. dokumenteerimiseks. MOLE MAX II võimaldab salvestada ja võrrelda muundunud koldeid teatud ajavahemike järel. Programm sisaldab andmeid kõikide salvestatud piltide, diagnooside, planeeritud kontrollide ja operatsioonide kohta.

Komplitseeritud diagnostilistel juhtudel on võimalik saata digitaalseid fotosid telekonsultatsiooniks teistele MOLE MAX-iga töötavatele ekspertidele. On teada , et kliinilis – makroskoopilise uuringuga avastatakse 70-80 % maliigseid melanoome, MOLE MAX II abil on see 95%. Nimetatud aparaat võimaldab uurida peale pigmenteeritud nahakollete ka nahatsüste, naha veresoonkonna kasvajaid, “basaalrakulist nahavähki”: http://www.derma.ee/articles.php?id=156#1, eristada sünnimärkidest seborroilist keratoosi, uurida küünevalli kapillaare sidekoehaiguste korral, diagnoosida küünte pigmentatsioone, juuste anomaaliaid ja naha parasiite (sügelised).

Väga oluline MOLE MAX II diagnostikas on, et uuringu tulemused saab kohe teada ja et protseduur on kiire, mugav, valutu ning samaaegselt välistatakse asjatuid kirurgilisi operatsioone.

Teenused
Viimsi Fertilitas erakliinik, dermatoloog Elo Kuum`i kabinet