Avalehele
 

Fotovananemine

Päiksekiirgus on üheks peamiseks naha enneaegse vananemise põhjuseks, tekitades nn. fotokahjustust ja valdava osa nähtavaid naha vananemise tunnuseid, nagu pigmendihäired ja kortsud. Fotokahjustus ja fotovananemine kujunevad aeglaselt kroonilise UV-kiirguse (ka kunstlikest allikatest, nagu solaarium) toime tulemusena. Tavaliselt kestab see protsess mitmeid dekaade, enne kui muutub nahal nähtavaks, kuid näiteks päikeselistes piirkondades võib fotokahjustus ilmneda juba 20.-ndates eluaastates. Fotokahjustust on kerge märgata, kui võrrelda näiteks päikesele avatud nahka rinnal ja päikese eest kaetud nahka tuharal. Päevitus ehk pigment melaniini kuhjumine on tegelikult naha enda kaitsemehhanism UV-kahjustuse vastu.

UV-kiired lagundavad nahas kollageeni ja elastseid kiude ning taksitavad uue kollageeni tootmist. Samuti kahjustavad UV-kiired rakkude DNA-d, tekitavad vabu radikale ja ebanormaalseid sidemeid molekulide vahel. See põhjustab kortse, värvimuutusi ja tuhmi nahatekstuuri.

Nahale mõjuvad kahjulikult päiksevalguse spektri UVB, UVA ja UVC kiired. UVC õnneks ei jõua maapinnani.

UVB kiired

UVB kiired moodustavad ultraviolettkiirgusest 5%. Nad imenduvad vaid naha pindmisesse kihti (epidermisesse), avaldades suhteliselt tagasihoidlikku mõju kortsude tekkel, kuid on see-eest nö. “tugevama”, päikesepõletust tekitava toimega.

UVA-kiired

UVA kiired on küll “nõrgema” nahka kahjustava toimega, kuid nad moodustavad 95% UVK-st ja jõuavad sügavamale pärisnahka (dermisesse). UVA läbib ka aknaklaasi.
UVA kiired on peamiselt süüdi naha vananemises ja fotokahjustuste (solaarlaigud, kortsud, sarvkihi paksenemine) tekkes, mistõttu kaitse UVA eest on äärmiselt oluline!
Nii UVA kui UVB-kiired soodustavad nahavähi ja melanoomi teket.

Muutused fotovananenud nahas

Päikesekahjustusest tingitud muutused nahas sõltuvad isiku nahatoonist ja elu jooksul saadud UV-kiirguse hulgast. Heledanahalised on vastuvõtlikumad kui tumeda nahaga inimesed. Tumedamal nahal tekivad päikese mõjul tavaliselt vaid kortsud ja ebaühtlane pigmentatsioon. Iga kehapiirkonna kahjustuse ulatus on otseses sõltuvuses UV-kiirguse kogudoosist.

Nagu kronoloogilise ehk sisemise vananemise korral, aeglustuvad ka fotovananedes mitmed nahafunktsioonid ning rakkude paljunemine. Erinevalt sisemisest vananemisest muutub epidermis paksemaks. Paradoksaalselt sisaldab fotovananenud nahk dermas rohkem elastiini, kuid seda kasutatakse kollageeni puudusest tekinud tühjade aukude täitmiseks. Selline elastiin on fragmenteerunud, kaltsifitseerunud ja sisaldab liigselt lipiide, moodustades paksenenud massi, mis asendab kollageeni. Ühtlasi suureneb desorganiseerunud kollageeni hulk. Paksenenud dermis kaotab elastsust ning on nõrgem ja hapram kui normaalne nahk.

fotokahjustus Fotokahjustus Fotokahjustus

UV-kiirguse toimel suureneb pigmendirakkude (melanotsüütide) arv ja pigment melaniini süntees, kuid nahk ei suuda enam pigmenti ühtlaselt jaotada. Tekivad pruunikad solaarlaigud ning mõnikord ka valged, normaalsest väiksema pigmendisisaldusega laigud.

Fotokahjustus

Koos fotovananemisega väheneb väikeste veresoonte arv dermises. Ülejäänud sooned laienevad, nende läbilaskvus suureneb ning nad muutuvad käänuliseks. Rasva ja kollageeni hulga vähenedes hakkab nõrgenema veresoonte toestussüsteem. Tulemuseks on kapillaarsed veresoonte laiendid (teleangiektaasiad, purpura) eelkõige ninal ja põskedel, kuid ka veenilaiendid säärtel.

Fotovananenud nahka iseloomustavad eelkõige järgmised tunnused:

kuiv ja/või ketendav nahk
jämedad kortsud
jämedakoeline struktuur, kollane toon ja tuhm jume
tedretähed, solaarlaigud , “kirju” nahk
veresoonte laiendid, purpura
kare ja ebaühtlane nahapind
vähenenud elastsus, nahk muutunud lõdvemaks, hapramaks
laienenud poorid
aktiinilised keratoosid ja nahavähk (risk tõuseb hilisemas faasis)

Päiksekaitse

Päiksekaitse ei tähenda ainult kaitsekreemide kasutamist. Kaitsekreemid on vaid üks osa programmist, kuhu kuulub ka päikese vältimine tipptundidel (11-16), päikseprillide, kaitsva riietuse ja laiema äärega peakatte kandmine.

Mitmed keemilised ja füüsikalised blokaatorid kaitsevad õige kasutamise korral edukalt UVB ja seega ka päiksepõletuse, kuid mitte nii hästi UVA kiirguse eest. UVA –ga on asi keerulisem, kuna UVA-kaitse määramisel puudub SPF-taoline number. Väga harva on tootel märgitud, kui suurt % UVA-d see blokeerib. Rahul võib olla tootega, mis pakub 90% ja suuremat UVA-kaitset. Enamus juhtudel tuleb tootelt otsida vaid UVA-kaitset pakkuvaid toimeaineid.

Hea UVB ja UVA kaitse annavad füüsikalised blokaatorid - peeneks pihustatud ja hajutatud mineraalid – tsinkoksiid ja titaaniumdioksiid. Efektiivseteks keemilisteks UVA-blokaatoriteks on avobenzone (Parsol 1789), Mexoryl ja Tinosorb M.

Ei ole olemas toodet, mis sobiks igaühele. Keemilised blokaatorid on nähtamatud, kuid võivad nahka ärritada, aja jooksul laguneda või kergelt ära hajuda. Füüsikalised blokaatorid on stabiilsemad ja vähem ärritavad. Teiselt poolt tekitavad nad mati jume, võivad ummistada poore ja on kergemini mahahõõrutavad, kuna ei imendu nahka. Hiljuti on välja arendatud läbipaistev tsinkoksiidi vorm Z-Cote, mis väidetavalt pakub parimaid omadusi: laiaspektrilist UVA+UVB kaitset, stabiilsust ja läbipaistvust.

Kas päikseblokaatorid kaitsevad fotokahjustuse eest?

Paraku isegi parim UVA+UVB blokaator ei anna täielikku UVK-kaitset. Põhjuseid selleks on mitu:

mõnedel UV-kiirtel õnnestub ikkagi nahka jõuda
toodet on kerge maha hõõruda, pesta või higistada
sageli ununeb blokaatori korduv pealekandmine nii, nagu ette nähtud

Päikseblokaator tuleb siiski peale kanda alati, kui viibite väljas (ka pilvistel ilmadel), kuna lihtsalt varju hoidumisel või kübara kandmisel võib peegelduda tagasi üle 1/3 UV-kiiri. Samuti laseb akna -või autoklaas läbi suure osa UVA-kiiri, mistõttu hästi valgustatud ruumis või autos viibides kasutage alati laia spektriga päikseblokaatorit.

Ameerika Dermatoloogia Akadeemia (www.aad.org) soovitab kasutada toodet faktoriga SPF 15 või rohkem. Sellest piisab enamus inimestele õige kasutamise korral. SPF 30 ja rohkem on näidustatud heledate ja tundlike I ja II nahatüüpide, valgustundlike löövete (päikseallergia, solaarurtikaaria jt), pigmendilaikude ja mõnede nahahaiguste (rosaatsea, erütematoosne lupus, nahavähk) korral, samuti peale laserlihvimist või keemilist koorimist ja valgustundlikkust tõstvate ravimite (mõned antibiootikumid, rasedusvastased pillid, diureetikumid, antihistamiinikumid, antidepressandid jt.) võtmise ajal.

Blokaator tuleks kanda peale piisavas koguses 15-30 minutit enne päikese kätte minekut ja uuesti keskmiselt 2-3 tunni järel, samuti peale ujumist või tugevat higistamist.

Ärge unustage, et täieliku päikese vältimise korral peate tagama igapäevased D-vitamiini varud kas tervisliku dieedi või toidulisandite näol. Samuti, tervislike toitainetega (või toidulisanditega) dieet võib aidata vähendada UV-kahjustuse ulatust (näit. lükopeen, roheline tee jt.).

Päikese positiivsed omadused

Päikese vältimine aitab küll minimiseerida fotokahjustust, kuid võib ühtlasi jätta inimese ilma ühest elunaudingust või tekitada mõnedel inimestel une-ärkveloleku tsükli häireid, mis omakorda põhjustavad unetust ja depressiooni. See on seletatav valguse mõjuga mõnede aju kemikaalide, nagu serotoniini ja melatoniini, tootmisele. Päikesevalgus on oluline ka keha D-vitamiini tootmiseks nahas, mille puudumine tekitab luude hõrenemist ja immuunsuse langust. Päikese puudumisel jälgige, et saate toiduga piisava hulga D-vitamiini või võtate D-vit. toidulisandeid või joote D-vitamiiniga rikastatud piima.

Kas fotokahjustust saab vältida?

Kuna päiksekahjustus on osaliselt pöördumatu, tuleb seda vältida niipalju kui võimalik. Põhjalik UV-kaitse ei pruugi ainult vältida naha enneaegset vananemist, vaid ka soodustada mõningate olemasolevate vananemistunnuste taandumist. Ühtlasi näeb fotokahjustuseta nahk tavaliselt aastaid noorem välja kui sama vana fotokahjustusega nahk.

Üks olulisemaid eesmärke kortsude vältimisel ja vähendamisel on kollageeni lagunemise vähendamine ja tootmise suurendamine. See eesmärk on elluviidav, kuid protsessi tuleb läbi viia õigel viisil. Täpsemalt loe naha noorendamise artiklist.

Elo Kuum
dermatoloog

Teenused
 
 
Viimsi Fertilitas erakliinik, dermatoloog Elo Kuum`i kabinet
 
 
 
Medemis Clinic
 
Tooted