Avalehele
 

Melanoom

Melanoom areneb pigmentrakkudest e. melanotsüütidest, mis paiknevad inimese naha pindmises kihis e. epidermises. Melanotsüüdid toodavad nahka kaitsvat pigmenti e. melaniini – see annab nahale pruunika värvuse ja kaitseb naha sügavamaid kihte päikese kahjustava toime eest.

Melanoomi tekke riskifaktorid:

1. Sünnimärgid
Sünnimärgid (SM) on healoomulised pigmentrakkude vohandid nahas. Enamus SM tekivad meie nahale lapse -ja teismeeas. Teatud tüüpi SM-st võib melanoom areneda sagedamini- need on düsplastilised e. ebatüüpilised sünnimärgid. Mõnel inimesel võib neid esineda palju. Düsplastilisi sünnimärke võib esineda ka perekonniti. Kui inimesel on üks või rohkem düsplastilist SM ja vähemalt kahel lähisugulasel on melanoom, on selle inimese risk haigestuda melanoomi >50 %.
SM-e, mis on nahal juba lapse sündides, nimetatakse kaasasündinud sünnimärkideks. Nende esinemine on seotud suurema riskiga haigestuda melanoomi. Risk haigestuda sõltub ka kaasasündinud SM suurusest; suurte SM puhul on risk suurem kui väikeste puhul.

Kaasasündinud neevus Düsplastiline neevus
Kaasasündinud sünnimärk Düsplastiline neevus

Düsplastilised neevused
Düsplastilised neevused
Kaasasündinud sünnimärgid
Kaasasündinud sünnimärgid

Tavalistest sünnimärkidest, mis ei ole düsplastilised või kaasasündinud, ei pruugi melanoomi areneda. Siiski paljude ja suurte SM-ga inimestel on risk melanoomi haigestuda suurem.

2. Hele nahk
Naha pigment on kaitsva toimega, mistõttu on heledapealistel ja punapeadel, heleda, tedretäpilise nahaga inimestel, kes ei päevitu (ja kergelt saavad päikesepõletuse)tunduvalt kõrgem risk haigestuda melanoomi. Ka tumedanahalised võivad haigestuda; neil tekib melanoom kohtadesse, kus kaitsvat nahapigmenti on vähem või see puudub - peopesad, jalatallad, küüntealused, suu ja huulte limaskest.

3. Perekondlik eelsoodumus
Risk melanoomile on suurem, kui ühel või kahel lähisugulasel (ema-isa, õde-vend) on esinenud melanoom. 10% melanoomiga inimestest, on olnud melanoom mõnel lähisugulasel.

4. Immuunsuse e. organismi kaitsevõime langus
Inimesed, kes on saanud organismi loomulikku kaitsevõimet langetavaid ravimeid (nt. siirdatud elunditega haiged), on risk melanoomile suurem.

5. Liigne ultraviolettkiirgus(UVK) ja päikesepõletus
Peamine UVK allikas on päike, samuti solaariumid. UVK hulk sõltub valguse intensiivsusest (keskpäevane päike on intensiivsem kui õhtune), ajast, kui kaua oldi päikese käes ja kas nahk oli kaitstud päikesekaitekreemide või riietega. Nendel, kellel on olnud tugev päikesepõletus punetava ja villilise nahaga, eriti lapse- või noorukieas, on suurem risk haigestuda melanoomi. Melanoomi riski suurendab aeg-ajalt intensiivne päevitamine rohkem, kui pidev madaladoosilise UV-kiirgusega kokkupuude, isegi kui UVK kogudoos on mõlemal juhul võrdne. Seega on ohtlikumad talvised kiirpäevitamised solaariumis ja lühiajalised reisid soojale maale.

6. Iga
Pooled melanoomi haigetest on < 50 aastased. Siiski haigestuvad ka noored 20-30 aastased. Kindel fakt on: < 30 aastastel kõige sagedamini esinev vähkkasvaja on melanoom. Eriti päriliku eelsoodumusega melanoomid esinevad noorematel inimestel.

Kuidas melanoomi ennetada?

Kõige olulisem melanoomi tekkeriski vähendamisel on kaitsta oma nahka liigse UVK eest ja vältida pikaajalist intensiivset päikese käes viibimist.

Vältige päevitamist keskpäeval, siis on UVK kõige intensiivsem.
Väljas viibides eelistage varjulisi paiku.
Kaitske nahka riietusega, laiaäärelise peakattega.
Kasutage päikeseblokaatoreid vähemalt SPF-ga 15.
Kandke päikeseprille
Vältige muid UVK allikaid – solaariume!
Kaitske väga hoolikalt nahka lastel
Jälgige oma ebatüüpilisi sünnimärke ja külastage nahaarsti.
Teatud sünnimärgi tüüpidel on suurem risk areneda melanoomiks, mistõttu tuleb neid regulaarselt jälgida ja vajadusel ka eemaldada. Rutiinne paljude sünnimärkide eemaldamine melanoomi vältimiseks ei ole kindlasti vajalik.

Kuidas avastada melanoomi?

Väga oluline melanoomi varajaseks avastamiseks on iseenda jälgimine ja vaatlus. Seda on hea teha täies pikkuses peegli ees. Abistada võivad pereliikmed või sõbrad endale halvasti nähtavate kohtade uurimiseks. Kindlasti tuleb üle vaadata ka peopesad, jalatallad, selja alaosa ja jalgade tagumine pool. Märke, mille suurus, kuju või värv on muutunud, peaks kontrollima dermatoloogi poolt. Tähelepanu peab pöörama ka ebatavalistele päevituslaikudele, pruunidele või mustjatele sõlmekestele ja heledamatele laikudele, veritsevatele kohtadele. Kui inimene ise regulaarselt ennast ja oma sünnimärke jälgib ja avastab varased muutused õigeaegselt , ei jää ka arstile pöördumine hiljaks.

Tavaline sünnimärk on ühtlaselt hele -või tumepruun või must märk nahal. See võib olla nii lame kui ka nahapinnast kõrgem, ümar või ovaalne, läbimõõduga mitte üle 6 mm. SM võivad olemas olla juba sündides või tekkida lapse -ja noorukieas. Sünnimärke võib juurde tekkida üheaegselt mitu, eriti päikesele avatud kehaosadele. Vanematel inimestel võivad sünnimärgid ka ära kaduda. Kui sünnimärk on tekkinud, püsib tema kuju, värvus ja suurus tavaliselt aastaid muutumatuna. Kõigil inimestel on sünnimärgid ja enamus neist on täiesti ohutud. Kui inimene märkab muutusi või ebatavalist sünnimärki, peab kindlasti pöörduma perearstile või nahaarstile.
Nahaarstid saavad kahtlasi märke uurida dermatoskoobi või epiluminestsents mikroskoobiga. Nende spetsiaalsete instrumentidega on võimalik avastada ka varajases staadiumis melanoome. Kui arst kahtlustab melanoomi, võetakse kahtlasest kohast proovitükk ja tehakse histoloogiline uuring. Proovitüki võtmiseks on erinevaid meetode ja see sõltub märgi suurusest ja asukohast.

Millised on melanoomi tunnused?

ABCD reegel aitab normaalset sünnimärki eristada melanoomist.

Asümmeetria – pool sünnimärgist on erinev teisest poolest.
Boder e. piirjoone ebaregulaarsus -sünnimärgi piirjoon ei ole ühtlane, vaid “narmendav” ja sälkudega.
Color e. värvus – sünnimärgi värvus ei ole ühtlane, vaid esinevad erinevate värvide variatsioonid: pruuni, musta, mustjas-sinist, mõnikord ka punakat, valkjat.
Diameeter – Läbimõõt > 6 mm, kuid esineda võib ka palju väiksemaid melanoome (3mm)
Melanoomil võib olla ka ainult üks nendest tunnustest kuigi tavaliselt esineb mitu. NB! Kõik melanoomid ei vasta ABCD reeglile. Oluline on jälgida kõiki muutusi nahal. Eriti raske on diagnoosida amelanootilist melanoomi, kus pigment puudub.

Vaata melanoomi fotosid
Vaata melanoomi fotosid
Vaata melanoomi fotosid

Melanoomi vormid

Vastavalt tunnustele ja ehituslikule eripärale eristatakse neli melanoomi vormi:

1. Pindleviv melanoom
See on kõige sagedasem melanoomi tüüp, moodustades u. 70% juhtudest. Melanoom paikneb sagedamini päikesele avatud kehaosadel, meestel seljal, naistel jalasäärtel. Kolle algab tavaliselt mõne mm läbimõõduga pruunist või mustjast pigmentlaigust, mis alguses suureneb, muutub nahapinnast kõrgemaks, varieerub värvuselt ja omandab ebakorrapärase serva. Kolde pinnalt kaob naha normaalne joonis ja ümbruses võib esineda punetust, sügelust.

Pindleviv melanoom Pindleviv melanoom

2. Nodulaarmelanoom
See vorm esineb u. 10-15% juhtudest ning tekib sagedamini 50-60 eluaastatel meestel, paiknedes pea-, kaela-, või kehatüve piirkonnas. Melanoom avaldub nahapinnast kõrgema poolkerakujulise sõlmena, mille keskosa on vähese melaniinisisalduse tõttu roosakas-punane ja ainult äärmine osa on pruun. Prognoos on halb, sest kiiresti tekib kasvajarakkude kasv sügavuti.

Nodulaarmelanoom

3. Lentiginoosmelanoom
Esineb u. 10% juhtudest ning tekib krooniliselt UVK-le avatud nahal (põsed, otsmik, oimupiirkond) pärast 40-50 eluaastat (keskmiselt 65 a.). Kahjustus algab perifeerselt leviva pigmentlaiguna, mille läbimõõt võib ulatuda isegi mitme sentimeetrini(5-7cm), normaalne nahajoonis puudub. See laik on lentigo maligna. Ainult perifeerne kasv võib esineda aastaid (5-50a.) Kui kasv hakkab levima sügavuti, tekivad koldesse tihedamad sõlmed, mis leemendavad, veritsevad või on kaetud koorikutega – nüüd on arenenud lentiginoosmelanoom.

Lentiginoosmelanoom

Fotod - lentiginoosmelanoomid

4. Akraalne lentiginoosmelanoom
Melanoom võib tekkida peopesadesse, jalataldadele, küüneplaadi alla ja limaskestadele (suu, nina, tupe ja pärasoole limaskest). Limaskestadel on peamiseks tunnuseks tugevalt pigmenteerunud ebakorrapärase kujuga laik. Küüneplaadi all asuvat kasvajat võidakse ekslikult pidada verevalumiks. Melanoom võib esineda küüne all valuliku tumedama laiguna või pikitriipudena. Kasvaja arenedes küüs lõhustub.

Akraalmelanoom

Fotod - akraalsed melanoomid

Melanoomi ravi ja prognoos

Melanoom eemaldatakse kirurgiliselt.
Operatsiooni ulatus sõltub kasvaja paksusest ja staadiumist. Lümfisõlmede haaratuse puhul need eemaldatakse ja jätkatakse ravi kemoterapeutikumide või interferooniga.

Prognoosi hindamiseks kasutatakse kõige enam kasvaja paksuse määramist Breslow`järgi. Selleks määratakse histoloogilistes lõikudes vahemaa epidermise sõmerkihist kuni kasvaja kõige sügavamale tunginud kohani. Kui see paksus on alla 0,76 mm, jäävad peaaegu kõik patsiendid elama. 0,76-1,5 mm paksuse puhul on 5 aasta elulemus >80% Kui kasvaja on paksem, hakkab elulemusprotsent langema ja >3,5 mm paksuse puhul on see alla 40% Seega , mida sügavamale kasvaja on levinud, seda halvem on edasine prognoos. Prognoos on halb ka kasvaja haavandumise puhul.

NB! Melanoomi on võimalik ennetada oma naha kaitsmisega liigse UVK eest!
Kahtlaste märkide puhul pöördu varakult arstile!
Õigeaegselt avastatud melanoomi ravitulemused ja prognoos on paremad!

Marge Tampere
dermatoloog

Teenused
Viimsi Fertilitas erakliinik, dermatoloog Elo Kuum`i kabinet