Avalehele
 

Haprad küüned

Küünte ehitus ja funktsioonid
Haprate küünte põhjused
Haprate küünte ravi
Igapäevased nõuanded haprate küünte kaitsmiseks

Haprad, lõhenevad, pehmed või õhukesed küüned on üsna tavaline probleem. Seda esineb umbes 20% Euroopa ja Põhja-Ameerika rahvastikust ning umbes 2 korda sagedamini naistel.

Millised näevad välja haprad küüned?

Hapraid küüsi iseloomustavad kas pikipidised lõhed või ristipidine kihtide eraldumine küüne vabast servast. Samuti on sageli probleeme küünte pikaks kasvatamisega.

Haprad küüned Haprad küüned

Küünte ehitus ja funktsioonid

Küüned koosnevad:

Küüneplaadist - kõige suurem ja nähtavam pindmine osa
Küünevallidest – nahk, mis ääristab küünt 3 küljest ja kaitseb kasvutsooni
Küüneloožist – sarvkihita nahk, mis asub küüneplaadi all
Küünenahast - katab küüneplaati algusosas
Küüne kasvutsoonist (maatriks) – asub valdavalt küünenaha all ja on vastutav küüneplaadi tekimise eest. Kasvutsoonis toimub epiteelirakkude paljunemine, mis küpsedes muutuvad kõvaks, kompaktseks ja lõpuks lükatakse välja küünetipu suunas.
Lunulast – valge, poolkuukujuline kujutis küüne algusosas on küüne kasvutsooni nähtav välimine osa.

Küüneplaat

Küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloožile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga. Ning läbitav vedelikele.

Küüneplaat koosneb keratiinist – valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse. Kahjuks on küüned loomupäraselt naistel nõrgemad kui meestel. Vee hulk küünes määrab ära küüne painduvuse. Normaalselt sisaldavad küüned vett 18%; kui vee hulk jääb alla 16%, muutuvad küüned hapraks. Vee hulka mõjutavad erinevad faktorid, sh. lipiidid. Normaalsed küüned sisaldavad 5% lipiide. Madal lipiidide hulk vähendab küünte võimet vett kinni hoida.

Sõrmeküüned kasvavad normaalselt 3 mm kuus, varbaküüned 1 mm kuus. Seega sõrmeküüned asenduvad 4-6, varbaküüned 8-12 kuuga. Kasvutempo varieerub seose vanuse, aastaaja või toitumisega.

Haprate küünte põhjused

Sageli arvatakse, et küüned muutuvad hapraks ja kaotavad elastsuse seoses mõne vitamiini puuduse või sisemise haigusega, kuid tegelikult on see harva põhjuseks. Täheldatud on geneetilist fooni, kuna ligikaudu pooled haprate küüntega patsiendid mainivad sarnast probleemi oma perekonnas. Tavaliselt on küünte hapraks muutumisel suurima tähtsusega välised faktorid, mis põhjustavad niiskuse kadu küüneplaadist, kuid kindlasti peab kaasuma nö. sisemine disponeeritus.

Tavaliselt ei leita ühte selget haprate küünte põhjust, mistõttu enamus juhtusid nimetatakse nn. idiopaatiliseks küünte hapruseks.

Järgnevalt siis sagedasemad võimalikud sisemised ja välimised põhjused:

1.Vananemine. Vanusega väheneb naha rasu ja niiskuse hulk, mis hoiab küüneplaadi kihte koos ning nõrgenevad küüneplaadi rakkudevahelised sillakesed. Vanematel inimestel muutuvad küüned sageli tuhmiks ja läbipaistmatuks ning värvilt ebaühtlaseks. samuti väheneb painduvus.
Loomuliku vananemisega võib seostada pikipidiseid jooni küüntel, kuigi mitte alati. Aeglasem küünekasv võimaldab suhteliselt pikemat küüne kokkupuudet kahjustavate faktoritega. Iseloomulik on varbaküünte tugevnemine, kuid sõrmeküünte nõrgenemine, Vananemisega võib kaasuda ka küünte lamenemine ja lusikataoliseks muutumine.

2.Liigne kokkupuude vee, puhastusvahendite ja teiste kemikaalidega, mis vähendavad küüneplaadi normaalset veesisaldust. Märgumisel küüned paisuvad ja kuivamisel tõmbuvad kokku. Nende protsesside käigus purunevad sarvkihi rakkudevahelised sillakesed, küüneplaat muutub õrnaks ja hapraks ning küünekihid välimises servas eralduvad. Olukord on hullem madala niiskusega ja talvel (kuivatav keskküte). Samuti basseini kloorivesi võib kuivatada ja kahjustada küüneplaati

3. Küünetooted.
Küünetooted võivad sisaldada küüsi kahjustavaid kemikaale, nagu tolueen, ftalaadid, kamper, formaldehüüd või metakrülaat-baasiline akrüülliim (plastikküünte või tippide kinnitamiseks). Allergiliste reaktsioonide allikaks võivad olla haprate küünte raviks kasutatavad fiibreid sisaldavad küünetugevdajad.

Üldiselt küünelakid aitavad küüsi kaitsta veekao vähendamise kaudu. Mõnede lakkide liigtarvitamine võib aga kahjustada küüneplaadi pindmisi kihte, mis ilmneb väikeste valgete ja ketendavate laikudena. Samuti küüned võivad muutuda kollakaks, kui unustatakse kanda baaskiht küünelaki alla.

Küünekahjustus lakist

Küünte kuivamist võivad soodustada atsetooni ja alkoholiga küünelakieemaldajad.

4. Küünte traumeerimine
Traumad võivad oluliselt kahjustada nii küüneplaadi pinda kui küüne säsiosa. Sageli võib kaasuda väikeste valgete laigukeste või joonekeste teke, mis aja jooksul kasvavad välja. Küünt võivad traumeerida vigastused igapäevase töö käigus (puussepp, kingsepp jt.), lahustid ja kemikaalid, küünte närimine ja nokkimine ning liiga agressiivne maniküür.

5. Kõrge ja madal temperatuur võib analoogselt kaasa tuua vee vähenemise küünes ja küünte muutumise hapraks.

6. Nahahaigused
Teatud nahahaigused, nagu psoriaas, ekseem, küüneseen, lame lihhen, jutiline lihhen, koldeline juustekadu ja Darier‘ haigus võivad kahjustada küünt.

Näiteks kuni 50% psoriaasi patsientidel esinevad küünte muutused ja sageli ka haprus. Koldelise juustekaoga patsientidel kaasuvad ligi 2/3 juhtudel küünteprobleemid, nagu augukesed, pikipidised lõhed ja küüneplaadi õhenemine. Ekseem võib kahjustada küüne kasvutsooni ning põhjustada küünte haprust ja kihistumist.

Küüneseen on tavaline haprate küünte põhjus, esinedes peamiselt varbaküüntel. Seenhaiguse riski suurendavad teatud määral kunstküüned, kuna nende paigaldamisel lihvitakse oma küüne pinda viiliga, mis võib kanda infektsiooni. Üldiselt on see võimalus väike. Samuti võib kunstküüne alla koguneda vesi, mis loob soodsa niiske ja sooja keskkonna seeninfektsiooni tekkeks.

7. Organismi üldhaigused ja muud seisundid
Haprad küüned võivad olla seotud süsteemsete haigustega, toitainete ja vitamiinide puudulikkusega (harva) või ravimitega, kuid sageli on see vaid 1 tunnus, mis kaasub nende seisunditega. Siia kuuluvad perifeerse vereringe häired, endokrinoloogilised häired (kilpnäärme haigus, diabeet jt), hingamisteede haigused, osteoporoos ja isegi süüfilis. Küünemuutused taanduvad sageli peale edukat ravi.

Raseduse ajal (juba alates 6. rasedusnädalast) võivad tekida küüntele ristipidised vaod, küüned võivad muutuda hapraks ja pehmeks.

Süsteemsetest ravimitest võivad küünte haprust ja kihistumist põhjustada sagedamini retinoidid ja retroviiruste vastased ravimid.

Raua, vitamiinide (eelkõige A, B, C, D, E, biotiin), seleeniumi ja tsingi puudus, võib põhjustada hapraid ja mõnikord lusikataolisi küüsi.

Haprate küünte ravi

Võimalusel tuleb püüda ravida allolevat põhjust, kui see leitakse. Oluline on vältida väliseid kahjustavaid faktoreid ja jälgida, et toidumenüüs oleks piisavalt valku, A, C ja B-vitamiine, niatsiini, kaltsiumit ja rauda.

Suukaudsed vitamiinid (eriti biotiin annuses 2,5-5mg/p), oligoelemendid (raud, tsink, seleenium, vask, magneesium jt.) ja aminohapped võivad aidata küüsi tugevdada.

Kõrgemas annuses biotiiniga on tehtud 3 uuringut, milles kasutati biotiini haprate küüntega naistel annuses 2,5 mg kuni 6 kuu jooksul. Kahes uuringus täheldati kliinilist küünte tugevnemist enamus patsientidel peale 5,5-kuulist keskmist ravi. Ühes uuringus, kus kasutati ka elektronmikroskoopi, leiti, et sõrmeküünte paksus suurenes 25% ja küünte lõhenemine vähenes biotiini võtmise järgselt.

Biotiini tuleks võtta vähemalt 2, kuid soovitavalt 3-6 kuu jooksul. Biotiin ei ole toksiline ega kuhju organismis, isegi kui seda võtta suuremates annustes.

Raua lisamine võib olla väga tõhus, kui ferritiini tase veres on alla 10 ng/mL.

Üksikutel juhtudel on mainitud glükoosamiinsulfaadi küüsi tugevdavat toimet, kuid selle kohta puuduvad uuringud.

Valkude ja kaltsiumi lisamine toidulisandite kaudu ei tugevda küüsi. Samuti on organismi valgupuudus harv. Puuduvad tõendid, et botaanilised ekstraktid või želatiin paikselt võiksid tugevdada küüsi või vähendada veekadu küünest.

Kosmeetilised küünetugevdajad.

Haprate küünte ravimisega on hakanud aktiivselt tegelema ka kosmeetikatööstus ja küünesalongid.
Saadaval on mitmed erinevad tooted mis lubavad küüsi tugevdada. Need tooted erinevad oma reklaamitavate omaduste (ingl.k.nail hardeners, nail strengtheners, fortifying nail builders) poolest, kuid mitte koostiselt. Küünetugevdajad koosnevad peamiselt küünelaki ja erinevate lahustite segust ning erinevates kontsentratsioonides vaigust. Juurde on lisatud aineid, nagu keratiin, vitamiinid, kaltsiumfluoriid, looduslikud õlid ja nailonkiud. Küünetugevdajaid kasutatakse üldiselt baaskihina, mis väidetavalt võimaldab koostisosadel liikuda läbi poorse küüneplaadi struktuuri, anda küünele juurde tugevust ja painduvust, mis omakorda aitab vähendada küüne murdumist.

Küünetugevdajad võivad toimida kaitsevahendina, vältides küüneplaadi kontakti puhastusvahendite ja erinevate lahustega ja vähendades veekadu küünest.

Pikaaegne regulaarne küünetugevdajate kasutamine võib aga paradoksaalselt ise põhjustada hapraid küüsi, kuna aja jooskul suureneb küüne ristisidemete tugevus ja väheneb painduvus. Kui küüneplaat on liiga jäik, kaldub ta kergemini murduma ja kooruma. Peale selle tuleb tugevdajaid perioodiliselt küünelaki eemaldajaga eemaldada, mis samuti suurendab veekadu küünest.

Igapäevased nõuanded haprate küünte kaitsmiseks:

Vähendage käte ja küünte kokkupuutumist vee ja puhastusvahenditega.
Kandke majapidamistöödel kindaid, eelistatult puuvillase alusvoodriga
Hoidke küüned lühikesed, kandilise kujuga, otsast vaid kergelt ümarad.
Piirake küünelaki eemaldaja kasutamist võimalusel paari korrani kuus. Eelistage atsetoonivaba toodet ning niisutage küüsi ka peale laki eemaldamist.
Küüsi võivad aidata kaitsta küünelakid ja küünetugevdajad. Vältige tooteid, mis sisaldavad tolueensulfoonamiidi või formaldehüüdi.
Niisutage küüsi alati peale märgumist. Hästi sobivad humektante (AHA-happed, uurea, glütseriin, propüleenglükool jt.) sisaldavad kreemid, rasvasemad kreemid või õlid (eriti jojoba õli). Ka näiteks vahajas huulepalsam võib väga edukalt küüsi kaitsta.
Vältige küünte mehhaanilist kahjustamist (tööalaselt, maniküüri käigus) ja teravaid maniküürivahendeid.
Maniküüri tehke peale vanni või peale 5-10 min. käte leotamist õlivannis.
Küünenahkasid ärge lõigake, vaid lükake õrnalt tagasi. Liiga jõuline lükkamine võib kahjustada uue küüne kasvamist ja soodustada infektsiooni teket.
Küüsi viilige pehme küüneviiliga vaid ühes suunas ning 45-kraadise nurga all, külgedelt keskosa suunas. Igapäevane ebatasasuste korrigeerimine aitab vältida edasist murdumist ja lõhenemist.
Parandage küünelõhed värvitu täitelaki abil.
Vältige pikaajalist kunstküünte kandmist. Lubage küüntel puhata vähemalt 1-3 kuud aastas.
Külma ilmaga kandke kindaid

Tooted hapratele küüntele