Avalehele
 

Peaseen

Kliiniline pilt
Diagnoosimine
Ravi
Seenekandjate ravi

Peaseen on dermatofüütidest põhjustatud infektsioon, mille käigus seeneelemendid tungivad juuksekarva. Haigus on sagedasem 3-7 a. lastel. Tekitajateks võivad peamiselt olla Trichophyton`i ja Microsporum`i perekonna seened. Eestis on rohkem levinud kassidelt või koertelt pärinev Microsporum canis. Trichophyton seened saadakse kontakti teel teiselt inimeselt. Sageli ei pruugi tekida mingeid haigustunnuseid, vaid inimene võib jääda lihtsalt seene kandjaks. Seenespoorid võivad säiluda mitmeid kuid elusatena juukseharjadel, väljakukkunud haigestunud juustel, käterättidel, istmetel.

Kuidas näeb välja peaseen

peaseen

peaseen

Infektsioon võib põhjustada mitmeid erinevaid tunnuseid:

kuiv kõõmataoline ketendus; tavaliselt võib kaasuda murdunud juustega laik
“mustade punktikestega” laik – juuksed on murdunud ketendava peanaha lähedalt
siledad juusteta laigud
keerion – väga põletikuline ja mädane kolle

Tavaliselt on põletikunähud tagasihoidlikud. Seenespooride kandjatel ei pruugi olla mingeid tunnuseid või on vaid vähene ketendus peanahal.
Loomadelt saadud (M.canis) seeninfektsiooni vaatamisel Wood`i lambi (pikalaineline ultraviolettvalgus) all võib näha koldes rohelist fluorestseeruvat värvust.

Peaseen võib põhjustada mujal kehapiirkondades allergilist laadi lööbeid, mis ise seeneelemente ei sisalda. Neid lööbeid võib esile kutsuda ka suukaudne seenevastane ravi (2-6 näd peale ravi alustamist). Tavaliselt võivad tekida tihedad, sügelevad villilised laigud kehatüvel või ka väikesed sõlmekesed otsmikul.

Diagnoosimine

Peaseene diagnoosi kinnitab mikroskoopiline preparaat ja külv nahalt ja juuste juurtelt saadud materjalist.

Peaseent tuleb eristada seborroilisest nahapõletikust, mis tekib rohkem vanematel lastel ja ei põhjusta juuste murdumist. Sarnast tugeva ketendusega löövet annab ka psoriaas.

Ravi

Peaseene korral ei piisa tavaliselt ainult paiksetest vahenditest, kuna need ei suuda tungida efektiivselt juuksetüvesse, kus valdavalt asuvad haigustekitajad. Eduka ravi aluseks on suukaudsed ravimid.

Griseofulviin on jäänud peaseene valikravimiks. Doos arvutatakse vastavalt kehakaalule (15-25 mg/kg/p) ja ravikuur kestab 8-12 nädalat. Tablette antakse rasvase toidu või piimaga. Vanasti kasutati madalamaid doose (10-15 mg/kg/p), mis ei ole praegu sageli piisavalt efektiivsed. Ravim on suhteliselt ohutu. Mõnikord võivad tekida kõrvaltoimed, sagedamini peavalu, iiveldus, oksendamine ja suurenenud tundlikkus päikesele. Mõnikord ei pruugi ka haigus griseofulviinile alluda. Kuna juuste tagasikasvamine võib viivituda, siis soovitatakse oodata kuni 2 nädalat, enne kui diagnoosida ravi ebaõnnestumist. Patsiente tuleb julgustada, et ravim toimib, kui tekib allergilist tüüpi lööve mujal kehal (vt.eespool).

Terbinafiin, itrakonazool ja flukonazool on suhteliselt uuemad preparaadid ja peaseene alternatiivravimid. Koduloomadelt saadud seeninfektsioon (tekitaja M.canis) allub hästi itrakonazoolile, on suhteliselt resistentne aga terbinafiinile. Viimast on seevastu edukalt kasutatud inimeselt saadud T.Tonsuras`e põhjustatud seeninfektsiooni ravis.

Lisaks süsteemsele ravile soovitatakse nii patsiendil kui tema kodus olevatel kontaktsetel kasutada seenevastast šampooni (vt.hiljem).

Mõnedes maades ei lubata haigestunud lapsi kooli. USA-s seda keeldu näiteks ei ole, kuna tõenäoselt haiguse levikus mängivad kõige suuremat rolli kodused pereliikmed. Samuti on ka ebaotstarbekas hoida last kodus 4-8 ravinädala jooksul. Loomulikult on oluline kohene ravi alustamine ja koolis juukseharjade või kammide ühise kasutamise vältimine.

Seenekandjate ravi

Peaseent põdeva lapse perekonnas tuleb infektsiooni tunnuste osas uurida ka kõiki teisi pere liikmeid. Kõiki seenespooride kandjaid tuleb ravida, vältimaks infektsiooni levikut. Teatavasti võivad nad haigustekitajaid kanda mitme kuu jooksul. Raviks võib olla piisav seenevastane šampoon 2x/näd 4 näd jooksul, kuid kui külvid jäävad positiivseks, soovitatakse suukaudset ravi.

Sobivad šampoonid sisaldavad:
2,5% seleeniumsulfiidi
1-2% tsinkpüridiooni
2% ketokonazooli (Altis, Nizoral)