Avalehele
 

Päiksekaitse

Kas on võimalik ohutult päevitada?

päiksekaitse

Kahjuks peab ütlema, et ohutut päevitust ei ole olemas. Päevitus on alati vastus naha kahjustusele, põhjustades suurema hulga pigment melaniini tootmist. Iga päevitusega lisandub nahakahjustusi, mille tulemusena kiireneb naha vananemine, samuti tõuseb nahavähkide ja melanoomi risk.

Milline kiirgus on nahale ohtlik?

Nahale mõjuvad kahjulikult päiksevalguse spektri UVB, UVA ja UVC kiired. UVC (100-280 nm) õnneks ei jõua maapinnani.

UVB kiired

UVB kiired (280-320 nm) moodustavad ultraviolettkiirgusest 5%. Nad imenduvad vaid naha pindmisesse kihti, kuid on see-eest nö. “tugevama” kahjustava toimega, päikesepõletust põhjustavad kiired. UVB kiired on ka üheks peamiseks nahavähkide põhjuseks. Lisaks võivad nad pärssida immuunsüsteemi ja põhjustada teatud tüüpi valgustundlikke lööbeid.

UVA-kiired

UVA kiired (320-400 nm) jagunevad UVA-1 (350-400 nm) ja UVA-2 (320-350 nm). UVA kiired on küll “nõrgema” nahka kahjustava toimega, kuid nad moodustavad 95% UVK-st ja jõuavad sügavamale pärisnahka. UVA läbib ka aknaklaasi. UVA is sometimes subdivided into and UVA kiired on peamiselt süüdi naha vananemises ja fotokahjustuste (solaarlaigud, kortsud, sarvkihi paksenemine) tekkes. Samuti on nad valdava osatähtsusega fotosensitiivsete e. valgustundlike löövete kujunemisel. Lisaks soodustavad UVA kiired täiendavalt nahapõletuste, nahavähi ja melanoomi teket.

Kaitse UVA eest on äärmiselt oluline!

Uuringutes on leitud, et:

ägedad nahapõletused, eelkõige lapsepõlves, kuid ka hilisemas elus, tõstavad melanoomi haigestumise riski
nii ägedad päiksepõletused, vahelduv suhteliselt intensiivse päikese käes viibimine (näit. soojal maal puhkamine) kui ka kumulatiivne, aja jooksul lisanduv UVK kogudoos tõstavad haigestumist teatud tüüpi nahavähkidesse ja melanoomi.
viimastel dekaadidel on tõusnud haigestumine mitte-melanoom tüüpi nahavähkidesse (basalioom, lamerakuline vähk), eriti vähese päiksekiirgusega maades
vahelduv viibimine intensiivse päikese käes lapseeas on seotud suurema pigmentneevuste hulgaga hilisemas elus (uuring Saksamaal); seejuures päiksepõletus ei olnud määrava tähtsusega
eelkõige UVA kiirgus on vastutav naha fotovananemise eest

Kas solaariumid on ohutumad kui loomulik päike?

Solaariumilampides on peamiselt UVA-kiired, mis eelkõige kiirendavad naha vananemist, kuid soodustavad ka nahavähi ja melanoomi teket. Lambid võivad aga sisaldada ka kuni 5% UVB kiiri, mistõttu riskid on sarnased loomuliku päikese omadega.
Uuringus on leitud, et melanoomi esinemissagedus on tõusnud solaariumikülastajate hulgas (“Tanning Salon Exposure and Molecular Alterations”; S. Elizabeth Whitmore, JAAD, May 2001)
Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab alla 18a. inimestel mitte solaariumi kasutada.

Kuidas kaitsta end päikese eest

Päiksekaitse ei tähenda ainult kaitsekreemide kasutamist. See on kompleksne, erinevaid kaitsemeetmeid hõlmav elustiil. Järgnevalt põhisoovitused:

Vältige päikest nn.tippajal, s.o.11-16 vahel.
Kandke kaitsvat, tihedakoelist riietust. Tüüpilised suvesärgid on kaitsefaktoriga 5-9.
Kandke laiema äärega mütsi
Kasutage laia spektriga (UVA + UVB kaitse) päikesekaitsevahendit (PKV) vähemalt faktoriga 15 (tundliku naha ja pigmendilaikude korral SPF 30) iga päev päikesele avatud piirkondadele, lastele alates 6. elukuust
Eelistage PKV, mis sisaldab ka tsinkoksiidi, titaaniumdioksiidi, avobenzooni (Parsol 1789), oxybenzooni, Tinosorbi või Mexoryli. Hiljuti on välja arendatud läbipaistev tsinkoksiidi vorm Z-Cote, mis väidetavalt pakub parimaid omadusi: laiaspektrilist UVA+UVB kaitset, stabiilsust ja läbipaistvust.
Kandke PKV peale piisaval hulgal (2 mg/cm2) ehk umbes 2 supilusikatäit toodet tavaliselt päikesele avatud nahale (nägu, kael, käed, küünarvarred) 1 kasutamiskorra kohta.
Kandke PKV peale 15-30 minutit enne päikese kätte minekut ja uuesti keskmiselt 2-3 tunni tagant (ka peale ujumist, tugevat higistamist)
Ärge unustage päikseprille. Neil peab olema peal kaitsekile ja märge “laiaspektiline kaitse” või 100% UVK kaitse. Prillid võiksid katta nägu nii palju kui võimalik.

Mitte unustada, et:

lumi (80%), asfalt, liiv (17%) ja vesi peegeldavad UVK-d, mis suurendab päikesepõletuse ja nahakahjustuse ohtu.
UVK kiirgus kasvab 4% iga 300-meetrise tõusu järel.
suur niiskus suurendab vastuvõtlikkust päikesepõletusele.
ka pilvise ilmaga võib jõuda 80% UVK-st maapinnale, mistõttu kasutage kindlasti päikseblokaatorit.
UVA võib läbida erineval määral auto -ja aknaklaasi; kasutage UV-blokaatorit ka siseruumides ja autos.
isegi parim PKV ei pruugi täielikult vältida fotosensitiivseid lööbeid väga tundlikel indiviididel.
ei ole olemas täiesti veekindlat vahendit. PKV kanda uuesti peale pärast ujumist ja tugevat higistamist.
täieliku päikese vältimise korral peate tagama igapäevased D-vitamiini varud kas tervisliku dieedi või toidulisandite näol.
tervislike toitainetega (või toidulisanditega) dieet võib aidata vähendada UV-kahjustuse ulatust (näit. lükopeen, roheline tee jt.).

Mida näitab SPF kaitsefaktor?

SPF number näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata
Jämedalt 1 SPF=15-20 minutit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 min ja vähem.

SPF ei näita kaitse efektiivsust UVA eest, kuigi kõik PKV faktoriga SPF 8 ja rohkem annavad ka mõningase UVA kaitse (March 2004 • Volume 35 • Number 3, Skin$Allergy News)

Järgnevalt on välja toodud SPF efektiivsused vastavalt faktori suurusele: SPF 2 (50%), SPF 10 (90%), SPF 15 (93%), SPF 30 (97%)
On täheldatud, et kõrgem SPF (30) kaitseb paremini UVA, eriti UVA II (320-340 nm) eest

Ameerika Dermatoloogia Akadeemia (www.aad.org) soovitab kasutada toodet faktoriga SPF 15 või rohkem. Sellest piisab enamus inimestele õige kasutamise korral (vt.eespool).
SPF 30 on näidustatud heledate ja tundlike I ja II nahatüüpide , valgustundlike löövete, pigmendilaikude ja mõnede nahahaiguste (rosaatsea, erütematoosne lupus, nahavähk) korral, samuti peale laserlihvimist või keemilist koorimist ja valgustundlikkust tõstvate ravimite (mõned antibiootikumid, rasedusvastased pillid, diureetikumid, antihistamiinikumid, antidepressandid jt.) võtmise ajal.

Päikese positiivsed omadused

Päikese vältimine aitab küll minimiseerida fotokahjustust, kuid võib ühtlasi jätta inimese ilma ühest elunaudingust või tekitada mõnedel inimestel une-ärkveloleku tsükli häireid, mis omakorda põhjustavad unetust ja depressiooni. See on seletatav valguse mõjuga mõnede aju kemikaalide, nagu serotoniini ja melatoniini, tootmisele.

Päikesevalgus on oluline ka keha D-vitamiini tootmiseks nahas, mille puudumine tekitab luude hõrenemist, immuunsuse langust ning võimalik, et suurendab vähiriski. Eksperdid arvavad, et adekvaatse vit D hulga tagamine nõuab käsivarte, labakäte, näo või selja päevitamist ilma päikseblokaatorita vähemalt 2 korral nädalas. Hiljutised uuringud näitavad, et D-vitamiini minimaalsest kõrgem tase omab mitmeid positiivseid omadusi tervisele ja soodustab pikaealisust. Päikese puudumisel jälgige, et saate toiduga piisava hulga D-vitamiini või võtate D-vit. toidulisandeid või joote D-vitamiiniga rikastatud piima.

Kokkuvõte

Päiksekaitse on määrava tähtsusega noorusliku naha säilitamisel, nahavähi ja kortsude vältimisel. Praegune põlvkond on selles küsimuses märksa teadlikum, mistõttu meie lapsed säilitavad noorusliku väljanägemise ilmselt tunduvalt pikemaks ajaks. Ärge unustage, et UV-kahjustuse vältimine võib teha teie naha jaoks rohkem kui kõik teised nahahoolduse kombinatsioonid kokku.

Elo Kuum
dermatoloog

Vaata lisaks:

Päikseblokaatorid
Päiksekaitse tooted

Tooted